Lisa Marie Presley suri 2023. aastal.

"Ringvaatele" antud intervjuus rääkis Riley Keough, et tal oli oma emaga väga lähedane suhe. "Mul oli lapsena väga palju sõpru, kes ütlesid, et on meie läheduse üle kadedad. Ta tekitas alati keskkonna, kus sain temaga igal teemal rääkida. Meil oli palju avameelseid vestlusi," kirjeldas.

Kõigest kuu enne oma surma palus ema tütrelt raamatu kirjutamisel abi. Keough'le see üllatusena ei tulnud. "Tema viimastel eluaastatel olime peaaegu iga päev koos. Käisin tihti tema kodus ja jäin sinna nädalavahetusteks, aitasin õdedega. Me vestlesime üldiselt iga päev. Olin raamatuga hästi kursis. Ta oli sellega vist veidi hädas. Talle ei meeldinud eriti endast rääkida. Tal polnud sellist edevust. Ta vist tundis, et kui mina abiks olen, näen seda perspektiivi, mida tema ei näe, või lihtsalt aitan tal kirjutada," sõnas ta.

Pärast ema surma jäi kogu kirjutamine tütre õlule. Selleks kuulas ta läbi tundide kaupa ema salvestisi. "Oli raske, sest ta tundus olevat nii lähedal. See oli väga sürreaalne kogemus. Oli tunne, nagu räägiksin temaga telefonis. Kõik näis väga elavana. Oli raske sellest nii-öelda vestlusest lahkuda," nentis ta.

Keough tõi välja, et paljud raamatu lugejad on öelnud, et tegemist on kurva teosega. "Ma tean seda. Ongi kurb, aga ka väga inimlik. Sellega saab samastuda," usub ta.

Tütre sõnul olid viimased kümme aastat emale väga keerulised. Seetõttu olid ema mälestused kurvad. "Ma ei usu, et selles olukorras saanukski mäletada kõiki ilusaid hetki. Ta kaotas oma poja, minu venna, oli hädas sõltuvusega. Seega ta tundis enda üsna kurnatuna," märkis ta. "Minu ülesanne oli nende tühikute täitmine. Meil oli tegelikult imeline elu. Paljuski oli elu ilus, lõbus, rõõme täis."

Keough nentis, et tema ema oli väga keeruline isiksus. "Väga raevukas, aga uskumatult tundeline, väga vaimukas ja mõjuv isiksus, lihtsalt üks suur hing. Ruum sai teda täis. Ta polnud suuteline teesklema, tühja juttu ajama või tegema nägu, et tunneb midagi, kui ta ei tundnud. See tekitas inimestest ebamugavust, aga oli samas väga ilus, sest ta elas alati selles aususes, millega inimestel on raske toime tulla."

Elvis Presley suri 1977. aastal, kui Lisa Marie oli seitsmeaastane. Täiskasvanuna kogus ta kogu isa vara, sealhulgas tema kuulsa kodu Gracelandi.

Ema lapsepõlvest rääkides märkis Keough, et tal oli vabadus teha, mida ise tahtis. "Kogu aeg. Keegi ei öelnud talle, mida teha, sest tema oli ju Gracelandi printsess. Reegleid polnud. Ta ärkas, kui ise tahtis. Tegi, mida tahtis. Sõi, mida tahtis. Käsutas kõiki. Sõitis golfiautoga ringi, vahel keeras kummuli ka. Sealne vabadus oli tema jaoks väga eriline," kirjeldas tütar.

Presleyde perekonda on aastakümneid avalik tähelepanu saatnud. "Meid pildistati iga päev päevast päeva. Päevad läbi keegi jälitas meid. Inimesed ootasid hoovis puude otsas. Pidevalt oli kõrge turvaohu olukord," kirjeldas Keough. "Nüüd on mu elu hoopis teistsugune. Palju tagasitõmbunum. Ma olen ilmselt ise teadlikult selle poole püüelnud."