"Taizé on väike küla Prantsusmaal Burgundias, Taizé kogukond on oikumeeniline kristlik kloostrivennaskond, mis koosneb enam kui sajast vennast, kes on katoliku ja protestantliku traditsiooni esindajad ning pärit erinevatest riikidest üle maailma," tutvustas Vikerraadio saates "Huvitaja" vend Luc Taizé vennaskonnast.

Vennaskonna asutas 1940. aastal Šveitsist pärit teoloogiatudeng Roger Schutz, kes ostis Taizés maja ja hakkas aitama sõjapõgenikke. Pärast sõda oli peamine teema leppimine, lepitus ja rahu, kuidas leida viise lepitamaks inimesi, kes võitlesid sõjas eri pooltel ning tuua ka kokku ka kristlasi erinevatest konfessioonidest.

Tänaseks on küla üheks tähtsamaks kristliku palverännaku sihtkohaks ja keskendub eelkõige noortele. Enam kui 100 000 noort teeb igal aastal Taizésse palverännaku, igal aastal toimuvad ka suured kogunemised ühes Euroopa pealinnas, seekord Eestis. Noori võõrustavad kohalikud kogukonnad enda kodudes.

Rootsi Mihkli kiriku õpetaja Tõnis Kargi sõnul on väga suur asi, et kokkutulek Eestis toimub. "Inimestele tuuakse koju kätte üks osa õhtumaisest kultuurist Taizé liikumise näol. Aga kas me oleme valmis? Ei ole. Oleksin tahtnud vend Luci käest küsida, kui palju praegu aineliselt voodikohti on juba olemas, kui palju inimesed on registreerunud vastuvõtjateks nendele 3000 noorele, kes tulevad. Nii palju, kui mina tean, on hetkel meil need voodikohad peaaegu olemata," kutsus Kark üles inimesi palverändureid võõrustama.

"See ei ole nii, et kirikurahvale tulevad usklikud külla välismaalt. Eesmärk Taizé liikumisel võiks olla, et inimestele, kes pole kirikuga tuttavad, tulevad palverändurid külla. See on üks Taizé liikumise väga suurtest ja headest tahkudest. Julgustan just neid inimesi, kes ei pea ennast esmajärjekorras kirikulisteks, kuid tunnevad, et tahaks küll kuulata, mida see palverändur mõtleb, kui ta kodunt ära läheb," rääkis Kark.

Kark ise on käinud kahel kogunemisel, Uppsalas ja Barcelonas. "Uppsalas ma elasin peres ja teisel juhul ma ööbisin koos teiste eestlastega enda grupist ühes koolimajas. Pere juures Uppsalas oli hea, kuna see oli niisugune intiimne kontakt, sai kuidagi vahetumalt suhelda kohaliku inimesega, tuli kasuks," sõnas ta.

Oluline osa Taizé liikumises on lauludel. "Laulud on kõik igaühe oma keeles, nad on hästi ilusad, tegelikult midagi sarnast meie regilaulule, on kordused. Ta viib kergesse transsi ja usun, et minu isiklik kõige tugevam esimene religoosne elamus oligi Barcelonas suurel ühispalvusel. Lauldi neid laule üheskoos ja siis ma tundsin midagi, mis oli minu jaoks väga äratav, raputav. Laulud viivad sind sinnamaale, et saad aru, et kristluses on ikka oma suur tuum rahu leidmisel."