"Eesti täiskasvanutest on natuke üle 20 protsendi rasvunud. Need on inimesed, kelle kehamassiindeks on üle 30. Laste puhul loetakse rasvunuteks neid, kelle kehamassiindeks on kõrgem kui 95 protsendil nende eakaaslastel. Lastel esineb rasvumist kümnel kuni viieteistkümnel protsendil," selgitas kaalukirurg Ilmar Kaur "Vikerhommikus".

Kauri sõnul on neil lastearstide ja Kaalukirurgia Keskuse kirurgidega kokkulepe, et Eestis alaealisi opereeritakse, aga seda tehakse Tartu Ülikooli Kliinikumis ja alati läbi konsiiliumi, kus osalevad erinevad arstid. "Alaealistele tehakse kaalukirurgilisi operatsioone vähe, keskmiselt üks aastas."

Patsiendid, kes Kauri jutule tulevad, on reeglina oma toidulaua ja liikumisharjumused juba ammu üle vaadanud. "Kellel nendest sammudest piisab, sel pole põhjust minu konsultatsioonile tulla. Keskmine kirurgiline patsient on läbi käinud aastate, mõnikord aastakümnete pikkuse tee eesmärgiga oma kehakaalu kontrollida ja langetada. Kirurgia juurde jõutakse siis, kui sellest väsitakse ära," ütles Kaur.

Kaalukirurgia lähtub ravijuhenditest, mis seavad kriteeriumid kirurgiliseks raviks ja tulenevad kehamassiindeksist ja rasvumisega seotud kaasuvatest haigustest.

"Kui see nüüd kõrvale jätta, siis kõige olulisem on inimese enda soov ja valmisolek oma elu muutuseks seoses kirurgiaga. See on keerulisim teema, kuhu tuleb teinekord palju ressurssi ja nõustamisaega panustada," tõi Kaur välja.

Ka vastuvõttudel selgitab Kaur patsientidele, et operatsioon pole lihtne väljapääs. "Kujutage ette, et te näete nüüd üldistatult kogu selle vaeva, mida te siiani olete oma kaalu ohjamiseks näinud, lihtsalt erinevus on see, et te saate ka tulemuse. Teiepoolne panus jääb ikka, sellest ei pääse keegi ka peale kirurgiat," tõi Kaur välja olulise aspekti.

Kaur nimetab seda lihtsaks käitumuslikuks panustamiseks, mis puudutab liikumis- ja uneharjumusi ning stressijuhtimise oskusi ja muidugi söömismustreid.

Kui rääkida eluviisimuutustest, siis Kaur alati lohutab patsiente, et eesmärk on teha hindele neli, aga olla selles järjepidev. "Mitte püüda olla kõiges perfektne, sest tavaliselt pikaajaliselt seda ei suuda ja siis kukume jälle teise kraavi ning hakkame nende kahe vahel loksuma. Stabiilsed, mõistlikud toitumis- ja liikumisharjumused on minu soovitus."

"Bioloogia ja selle taga geenid," vastas Kaur küsimusele, miks on meie hulgas nii palju inimesi, kes väga tõsiselt üritavad kaalu langetada, aga see ei toimi. "Meie keha reguleerib kaalu termostaadi põhimõttel ning mõnedel meie seast on termostaat normaalse temperatuuri peal, aga teistel ebameeldivalt kõrge. Kaalu puhul on samamoodi. Kui termostaat on kõrgele keeratud, siis meile arusaamatutel põhjustel üritab keha selle külge klammerduda ja meie tahteline soov ja tegevus kaalu langetada meie keha alati ei veena."

Varem või hiljem eri viisidel, kas läbi näljatunde, söömiskäitumise või põhiainevahetuse aeglustumise jõutakse algkaalu juurde tagasi. "Kirurgia siis keerab piltlikult öeldes termostaadi madalama numbri peale, et keha aktsepteeriks langenud kaalu."

Kaalukirurgiasse suhtuvad halvustavalt tavaliselt need, kellele on jumala poolt antud aktiivsem ainevahetus ja madal rasvumisrisk. "Nende positsioon ei ole päris see, mille pealt nad peaksid oma arvamust avaldama. Inimesed lahendavad kirurgia ja kaalulangetusravimitega väga suurt probleemi, mis nende elu väga tõsiselt mõjutab, elu lühendab ning elukvaliteeti halvendab. See ei ole mänguprobleem, vaid tegelik probleem."

Kauri sõnul on kõige suurem väljakutse rasvumisravis see, et inimene kujundaks oma elu harjumused mõistlikus osas ümber ja jääks nende juurde. "See ongi meie roll inimest sel teekonnal aidata."