Jõgeva vallas Vaidavere külas tegutseb juba kaks aastat kord kuus nädalavahetuseti Vooremaa rahvarõivakool. Kooli lõpetamiseks meisterdab iga õpilane oma kihelkonna rahvarõivakomplekti.

"Esimese särgi, mõned põlled ja tanud tegin juba 40 aastat tagasi, mis nüüd küll enam ei kehti, sest nad ei ole kõige õigemad, aga siin on nüüd suurepärane võimalus õppida õiget tehnoloogiat," ütles Juta Vahi.

"Kuube on põrandal istudes kõige mugavam teha, sest ta on nii raske, et vajub laua pealt maha. Teinekord tuleb üles ka harutada. Kui valesti välja on lõigatud, siis lõikad uuesti," ütles Elis Kikka. "Sukkade kudumisel ei tulnud õige suurus välja, jälle harutasin lahti."

"Ma väga-väga tahtsin teha oma tallu rahvarõivakooli ja suure tahtejõuga renoveerisin maja. Enne oli siin talu kuivati ja vahepeal traktorite remonditöökoda," ütles Vooremaa rahvarõivakooli eestvedaja Tiina Kull.

Kulli sõnul on see hea asukoht, sest asub just kõikide nende piirkondade keskel, mille rahvarõivad koolis tehakse.

"See on põlle allserva tikand. Mina valisin Laiuse kihelkonna rõivakomplekti," ütles Elika Kiis, kes käib koolis koos oma tütrega.

Ühel hommikul sõitsid ema-tütar Elika ja Helen Kiis koos tööle ja kooli ning avastasid juhuslikult kuulutuse, mis kutsus rahvarõivakooli. "See oli just see, mida meil vaja oli," lisas Elika Kiis.

"Ma tahtsin gümnaasiumi lõpetada omatehtud rahvariietes," ütles Helen Kiis, kes tegi kooli lõpuaktuseks endale rahvariided ning nüüd teeb juba põhikomplektile väikeseid täiendusi. "Mulle meeldib see ütlus, et kes teeb, see jõuab. Kui ma ikkagi midagi ette võtan, siis ma teen selle lõpuni. Väga uhke tunne oli rahvariietega gümnaasiumi lõpuaktusele minna. Kõik ei oska seda väga austada, paljudele jäi meelde tüdruk rahvariietes, aga ma võtan seda kui komplimenti."

Tiina Kullil on neli last, rahvarõivakool, ta on ERM-is nooremteadur, doktoritöö on tegemisel ning ta jõuab juhendada veel ka üht rahvatantsurühma. "Mulle on vist geenidega kaasa antud see, et ma teen kogu aeg palju," ütles Kull. "Aga mul on ka maailma kõige toredamad ämm ja äi. Minu ämm on kunagi pärjatud ka aasta ema tiitliga. Neil on kokku 12 lapselast."

Kui Kull tuli välja rahvarõivakooli loomise ideega oma tallu, arvas tema pere, et ta on hulluks läinud. "Nüüd, kus see toimib, on pere väga rõõmus, et talu toimib," lisas Kull, kelle mees tegeleb loomapidamisega.

Rahvarõivakoolis valminud rõivaid saab oma silmaga näha 14. detsembril Palamuse muuseumis.