Seenehooaeg Eesti metsades kestab
Seenehuviline Marje Mürk rääkis "Terevisioonis", et praegu leiab metsast lisaks kukeseenele ja männiriisikale ka puidu-sametkõrgest, suits-kollanutti ja sügiskogritsat. Mürgi sõnul peab aga teadma, et sügiskogrits nõuab enne pannile panemist korralikku kupatamist.
"Praegu kasvavad pajudel puidu-sametkõrgesed, väga ilusad ja head söögiseened, mis on Jaapanis tuntud raviseentena," ütles seenehuviline Marje Mürk.
Puidu-sametkõrgest võib Mürgi sõnul kohe pannile panna. "Seda seent võib isegi toorelt süüa, aga praetult on ta oluliselt maitsvam. Seen kasvab pajurägastikes, kuhu normaalne inimene tegelikult ei lähe. Kui sa teda aga leiad, siis on teda täitsa kenasti. Sel aastal on nad ilusad ja prisked ning eelmisel nädalal korjasin neid suure pangetäie," ütles Mürk.
Seentele mõjub väga hästi soe ilm, aga põhiliselt just niiskus. "Tiikides ja ojades on vett veel vähe, aga õhuniiskus ja see, mis ülevalt alla tuleb, on lõpuks ka metsa alla jõudnud ja mõned seened täitsa kenasti kasvama pannud."
Mürgi sõnul leidub metsas ka suits-kollanutte. "Neil on just suitshall kõhualune. Ta kasvab kändudel ehk surnud okaspuul," lisas Mürk.
"Oma üllatuseks leidsin suure koguse ka sügiskogritsat. Kui tavaliselt olen ma sel ajal saanud pool pangetäit, siis seekord õnnestus umbes neljakümne minutiga korjata kaks pangetäit. Toorelt on sügiskogrits mürgine nagu kõik teised kogritsad, aga pärast korralikku kupatamist, mis tähendab rohket vett ja lahtist kaant, on ta täiesti maitsev söögiseen. Kupatada tuleks kaks korda kümme minutit. Kindlasti vahepeal ja lõpus loputada. Mina lisan teise kupatamise lõpus ka soola," juhendas Mürk.
Metsa all leidub veel ka tavalist kukeseent, lehter-kukeseent ja männiriisikat. "Veel leiab sügis-limanutte ja või-punakõrgest," lisas Mürk.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Katrin Viirpalu