"Munakana ja broiler on täiesti erinevad tõud. Võrdlusena võib tuua piimaveise ja lihaveise, üht kasvatatakse piima ja teist liha saamise eesmärgil," ütles Väike-Maarja vallas Äntu külas tegutsev mahekanala peremees Lauri Bobrovski.

"Meie unistus on lähiajal uue suure kanala rajamine, kus söötmine ja kõik elutingimused on sellised, nagu ühes Euroopa korralikus kanafarmis peaks olema," ütles Bobrovski.

Mahekanalas on praegu 11 000 munakana ja kohe liitub 3000 noort kana. "Meie tänased ruumid on mõeldud kuni 15 000-le kanale," lisas Bobrovski.

Bobrovski sõnul on mahemuna poes kallim, sest mahekanalatele kehtib reeglistik, kui palju võib olla ühel ruutmeetril kanu. "See on oluliselt vähem kui tavatootmises. Kanalas on seetõttu ka vähem linde, kes toodavad endale sooja ja me peame kanalat kütma, et kanadel oleks normaalne olla."

Ühest laudast tuleb 2700–2800 muna päevas. "Kokku toodame praegu päevas umbes 11 000 mahemuna," tõi Bobrovski välja.

Enne kui munad poodi jõuavad, tuleb need suuruse järgi ära sorteerida, mune kaalub masin. "Kui kana hakkab munele, siis ta esialgu muneb rohkem S-suuruses ehk väiksemaid mune. Kui kana saab vanemaks, hakkab tulema rohkem M-suuruses ehk keskmises suuruses mune. Lõpumunemisfaasis on suurem osakaal juba L-suuruses ehk kõige suurematel munadel," selgitas Bobrovski.

Seejärel munad tembeldatakse. "Munatemplilt on võimalik välja lugeda, mis tootmisstiili järgi munad on toodetud. Number null tähendab mahetootmist. Järgmisena tuleb riigikood ja siis tootja farmi number," ütles Bobrovski. "Munakarbi peal on mahemunal mahelogo."

Kõik munad valgustatakse ka läbi, et näha, kas munal on praod sees. "Eesmärk on, et poodi jõuaks ainult korralik ja terve muna."

"Mina alustasin 2014. aastal suurest soovist teha ettevõtlust. Valmistasime maheveiselihast snäkke ja hiljem ka viinereid ning vorste. Kaubandusest tuli tagasiside, et mahebroiler võiks olla atraktiivne suund, mida arendama hakata," meenutas Bobrovski, kuidas temast sai mahekanala peremees.

Sellest ideest hakkas asi idanema ja Bobrovski läks Äntusse läbirääkimisi pidama.

"Kanalad olid Äntus siis juba olemas ja tootmine käis, aga koostöö tegemine meil ei õnnestunud. Toonane omanik ütles, et poja, sellest ei tule midagi välja. Aasta-kaks läks aega ja ma jõudsin siia tagasi. Omanik oli vana, olukord oli siin suht nutune ja ettevõte pankroti äärel. Siis saigi Äntu endale ostetud. Ostsime siis koos päris suure võlakoormaga," meenutas Bobrovski. "Oleme proovinud aastate jooksul võlgu järjest ära maksta ja järje peale saada, aga see on olnud päris keeruline."