"Sündisin Viljandis ja elasin seal esimesed seitse eluaastat," ütles laulja ja lauluõpetaja Marta Lotta Kukk. "Minu isa oli vabakutseline näitleja ja omal ajal töötas Ugala teatris, tegi seal igasuguseid rolle. Mäletan, et kui ma olin noorem, siis oli tal selline huvitav ametinimetus nagu trupijuht. Ta töötas ka Tallinna Linnateatris. Kui ma olin üheksa-aastane, siis isa lahkus siitilmast. Ema töötas Viljandi aegadel Kultuuriakadeemias ja oli üks esimesi inimesi, kes pani koos Ando Kivibergiga aluse Viljandi Pärimusmuusika festivalile."

Edasi kolis pere Pärnusse. "Minuga ühes koolis käis ka Miriko," lisas Kukk. "Lõpetasin Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi."

Laulmist praktiseeris Kukk teisest klassist alates gümnaasiumi lõpuni legendaarse lauluõpetaja Toomas Volli käe all. "Toomas andis mulle julguse katsetada, olla mina ise ja ka suure armastuse džässmuusika vastu."

Viieaastaselt võttis Kukk kätte viiuli. "Vanema õega käisime titest saadik laagrites ja pärimusmuusikafestivalidel emaga kaasas, nii et meil on väikestviisi pagas kahe-kolmeaastasest alates juba olemas. Oskasime mängida plokkflööti grupitunnis kaasa, õppisime väikekannelt. Teismelisena käisin laagrites ka kitarri õppimas," ütles Kukk.

Pärnust läks Kukk edasi Otsa kooli õppima. "Igalt õpetajalt sain ma killukese, kuidas oma häält kasutada. Koolist sain julguse oma häälega veel rohkem katsetada. Läbi mängu on kõige loomulikum ja kõige valutum hääle treenimisele ja erinevate häälte tegemisele läheneda. "

"Enda väljalangemise järgsel nädalal valasin ikka kohutavalt palju krokodillipisaraid," meenutas Kukk, kui ta aasta aega tagasi superstaari saatest lahkuma pidi. "Algul ma mõtlesin, et ma ei saa kollast kaartigi ja langen juba esimeses saates välja, aga mida kaugemale sa jõuad, seda suurem võidusoov tekib."

Kukk teeb kaasa etenduses "Kui Hamlet oleks...", mis valmis vaimse tervise teemal. "Mind pandi kokku Piibu ja Tuudu ning Indrek Koffiga. Sellise pundiga lõime lavastuse, lähtudes sõnast vaimne tervis. Indrek oli dramaturg, kes pakkus välja, et võiksime läheneda läbi kirjandustegelaste. Kasutasime ära Muhvi "Naksitrallidest", Kalevipoega, Hamletit," selgitas Kukk, kes vastutas lavastuse muusikalise poole eest. "Me räägime ja teeme seal nalja, aga seal saab ka nutta."

12. klassis andis Kukk koolis ukulele tunde. "Mul oli kümmekond noort, esinesime kooli kontsertidel ka. Mida aasta edasi, seda pädevamaks õpetajaks ma olen saanud."

"Mul on väga suur unistus, et ma saaksin järgmisel sügisel avaldada ühe plaadi. Ma olen nüüd üsna lühikese aja jooksul oma laule välja andnud ja see räägib seda, et ma tahaksin oma muusikat avaldada. Kuna mul on inimesed kõrval, kes on just praegu nõus tegema minuga koos intensiivset loometööd, siis mul on hea meel seda ära kasutada ja neid laule välja anda," ütles Kukk.

"Plaat on kui mitte fännile, siis vähemalt endalegi väike verstapost, et sul on füüsiliselt midagi käes, sa oled midagi saavutanud. Vahepeal on selline tunne, et sa annad mingi loo välja, laed selle Spotifysse üles, teed igasuguseid fotosid või lased kellelgi midagi kujundada, teed video juurde ja siis tagasiside on niimoodi, et paar sõpra ütlevad, et kuule, päris äge asi," muheles Kukk. "Plaat on ikka eriline, annab põhjuse teha kontsert."