Sel sügisel Ukrainas loodusest ja keskkonnast lugusid tehes sattus ajakirjanik Kristo Elias Kiievi lähistele karude varjupaika, kus hoolitseti tsirkusest ja restoranide esistest puuridest päästetud karude eest.

"See on Valge kalju nimeline karude varjupaik. Päästame karusid tsirkusest, restoranipuuridest ja ebaseaduslikust eravangistusest ning mõnikord evakueerime loomi erakorraliselt ka sõjatsoonidest," selgitas Kiievi loomaaia zooloog ja karude varjupaiga üks asutaja Marina Shkvyria.

Praegu on hoiukodus neli karu ja üks huntkoer. "Karu nimega Tšaada on tõesti väga ainulaadne loom, sest ta on tõeliselt ohustatud pruunkaru alamliik, Himaalaja pruunkaru. Ta veetis kogu oma elu tsirkuses, on praegu 26-aastane ja peaaegu kogu tema elu möödus väikestes räpastes puurides. Kui karu enam tsirkuses ei vajatud, jäeti ta lihtsalt autode tehnojaama garaaži. Tšaada on peaaegu pime ning tal pole hambaid," ütles Shkvyria.

Pruunkaru nimega Mihašik oli karude varjupaiga esimene loom. "Me päästsime ta neli ja pool aastat tagasi restoranipuurist. Üks julm tava on hoida looma restorani lähedal puurides lihtsalt meelelahutuseks, et külastajad saaksid teda toita. Ta oli päästes alles noor karu, aga halbade elutingimuste tõttu raskes depressioonis."

Hoiukodus on karudel bassein, koobas magamiseks ning karude jaoks vajalikku ja sobivat tegevust.

Varjupaigas elab ka huntkoer. "See loom sündis koopas. Tema ema on puhast tõugu hunt, kuid kahjuks vangistati ta ebaseaduslikult ja kasvatati vangistuses koerana."

Karude varjupaik oli sõjalise pealetungi tõttu suures ohus ning seetõttu otsustati kõik loomad Ida-Ukrainast Lääne-Ukrainasse transportida, mis oli väga ohtlik ettevõtmine just loomade tervise tõttu.

"Ümberringi oli palju plahvatusi, teedel oli kaos. Viisime ära kõik varjupaiga loomad ja selleks pidi tegema kaks reisi. Esimene reis Lvivi jõudmiseks võttis aega 24 tundi, tavaliselt kestab reisi sinna kuni kuus tundi," tõi Shkvyria välja.

Sõjapiirkonnast pidid varjupaiga töötajad evakueerima ka loomaaiast päästetud loomi. "Ajutiseks hoidmiseks ja rehabilitatsiooniks võtsime hoida ka mõned sõjapiirkonnast pärit loomad, hundi, lõvi ja karu," ütles Shkvyria.

Shkvyria sõnul tahavad nad oma tegevusega harida inimesi mitte toetama tsirkust, ebaseaduslikku jahipidamist ja loomapoegade vangistamist ning paitamist. "Kui me vähendame vangistuses olevate karude ostmist ja müümist, suurendame looduslike populatsioonide ellujäämisvõimalusi. Kahjuks on see tegevus siin endiselt populaarne. Oleme selle probleemiga siin tegelenud rohkem kui kümme aastat ja näeme, et inimesed muutuvad üha vastutustundlikumaks," tõi Shkvyria välja.