"Hommikul graafikust vaatame, kuhu me tööle lähme. Kas sadamasse, lennujaama või postiasutusse. Need on meie igapäevased töökohad. Kui meie uurijad vajavad abi, siis lähme neile appi," ütles Maksu- ja Tolliameti koerajuht Bärbel Parm.

Naljaga pooleks lisas Parm, et tema on lihtsalt ilus ja Hans teeb tööd. "Aga tegelikult juhin koera ikkagi mina. Kaheaastane must labrador Hans on narkokoer ja otsib narkootikume. Nii postipakkidest, inimestelt, autodest kui vajadusel kodudest," selgitas Parm.

Kahjuks on leide Parmu sõnul ikkagi liiga palju. "Muidugi ma tahan, et mu koer on tubli ja leiab kõik üles, aga ma tahaksin, et inimesed oleksid ka tublid ja ei tarvitaks keelatud aineid."

Tööd tehes Parm põhiliselt jälgib oma koera. "Tänapäeval on kõik meie koerad passiivse markeerimisega, mis tähendab seda, et nad ei tohi haukuda ega kraapida. Koerajuht ise otsustab, kas ta õpetab markeerima istudes, seistes või lamades. Mina luban kõiki kolme varianti," tõi Parm välja.

Kui koer hakkab mõnda inimest jälitama, palub Parm sel inimesel seisatada, et ta näeks, kas koer lihtsalt nuusutab võib markeerib.

"Hansule meeldib väga süles olla, see on meie igaõhtune rutiin. Vaatame koos telekat. Pooled jalad on tal küll maas, muidu ei jaksa teda sülle võtta," lisas Parm, kellele Hans on kolmas koer. "Need koerad on meie kolleegid, sõbrad ja pereliikmed ka."

Oma vanema koeraga on Parmul olnud juhus, et tulid mehed, kes tahtsid Maksu- ja Tolliametile müüa üht toredat aparaati ainete tuvastamiseks ja siis tehti Amsterdami lennuki peal võistlus, kas keelatud aine leiab kiiremini üles koer või masin, ja koer võitis. Koer leidis päriselt ainet, mida aparaat ei tuvastanud," meenutas Parm.

Viimane Hansu saavutus oli üheteistkümne grammi kanepi leidmine autost. "Hiljuti olime abiks ka ühel kehasisesel tuvastamisel," tõi Parm välja.

Narkokoera õpetatakse välja umbes kaks aastat. "Tema pea peab olema ka täiskasvanuks saanud, beebiga pole hea mõte tööle minna," lisas koerajuht.

Hansu vend töötab Saaremaal politseis. "Labradoridega on suhteliselt turvaline tööd teha. Kuna teeme tööd kohtades, kus on väga palju inimesi ja ka lapsi, siis on lihtsam teha tööd lõbusa labradoriga, kui kikk-kõrvalise sakslasega, keda inimesed kardavad," selgitas Parm, lisades, et Hans on soomlane.

Koera tööstaaži pikkus sõltub tema tervisest ja vaimsest valmisolekust tööd teha. "Vaimse väsimuse puhul ei taha nad enam nii palju tööd teha. Kui laeva peale läheb 2000 inimest ja koer peab nad kõik läbi nuusutama, siis on see koerale väga raske," ütles Parm.