Saksa lambakoer Nora jalutuskäigud on viimasel ajal olnud vaevalised. Need on lühikesed, toimuvad ainult koduõuel ja perenaine peab teda tekiga kõhu alt toetama, et loom endale haiget ei teeks. Nora taastub nimelt operatsioonist. Ta on esimene koer, kellele paigaldati Eestis puusaliigese protees.

Kuidas operatsioon koerale mõjus on nädal peale protseduuri veel vara öelda. "Ta on veel suhteliselt õnnetu. Ta ei saa liikuda ja ei saa aru, mis temaga toimunud on," selgitas Nora perenaine Helen Raig ja lisas, et tervena iseloomustas Norat eelkõige sõbralikkus.

Raigi sõnul oli päris raske alguses aru saada, et Noral puusaga mure on. "Ta on koer ja ei näita oma valu üldse välja. Hakkasin nägema selliseid väikeseid märke. Tema noore ea kohta hakkas koera aktiivsus vähenema. Mängulusti oli, aga väga kergesti loobus, lihtsalt läks ja viskas ennast pikali. Tahtis väga trenni teha, aga hakkas trennides mingitest harjutustest viilima ja siis pöördusin arsti poole," rääkis Raig.

Loomaarst Martin Karindi juurde mindi suvel vasaku jäseme lonkega. "Tuvastasime ühe tõenäoliselt sama levinud probleemi ehk ristatisideme osalise rebendi, aga esmase pildistamise käigus hindan reeglina üle kogu koera, kui omanik sellest huvitatud on, ja kuna ta lonkas vasakut põlve, siis püstitasime hüpoteesi, et ta säästis kogu elu paremat puusaliigest ja sellega seoses tekkis ülekoormuse tagajärjel põlvevigastus. Selle uuringu käigus tuvastasin kulumishaiguse paremas puusaliigeses," selgitas Karindi.

Perenaise jaoks oli diagnoos šokeeriv. "Arst ütles kohe, et ideaalne variant on protees, aga sel hetkel Eestis seda ei tehtud ja alguses sai koerale manustatud liigesesüsti. Variant oli ka põhimõtteliselt elulõpuni valuvaigistit süstida," rääkis Raig.

Kõigepealt tehti korda Nora põlv ning paar kuud hiljem helises Raigi telefon ootamatu pakkumisega paigaldada Norale puusaliigese protees. "Otsus tuli väga ruttu. Arst oli ise väga valmis ja väga huvitatud, et see protseduur täielikult õnnestuks," selgitas Raig ja tõdes, et loomaomanikul on oma koerale kõike pakkuda.

Diagnoos ise on üsna küllaltki levinud. Puusaliigese vaegareng ehk düsplaasia teeb häda lausa veerandile kõigist koertest. Kui maailmas paigaldati esimene säärane protees juba 50 aastat tagasi, siis Baltimaades polnud seda varem tehtud. Põhjuseid on mitmeid, aga üks olulisemaid on neist kindlasti raha.

Protseduuri tegemiseks oligi loomakliinikul vaja juurde osta ka olulises koguses riistvara, millega saab ka teistele koertele abi pakkuda. "Pidin isiklikust kukrust tegema arvestatava ohverduse. Panin siia alla enda raha ligi kolm korda rohkem kui on minu kahe auto turuväärtus. Ehk viie aasta jooksul õnnestub see kuidagi tagasi teenida, aga investeeringuna on see äärmiselt halb," nentis Karindi.

"Minu eesmärk on see, et ma saaksin seda operatsiooni teostada võimalikult sagedasti, hoida käsi soojana ja plaan on seda pakkuda 2900 euro piires, mis on maksimumhind koos tarvikute ja ravimitega," lisas ta.

Peale operatsiooni algab töö koeraomanikul, kel tuleb koera hoida n-ö rahurežiimil. "Ta peabki olema paigal põhimõtteliselt, puurirežiimil. On raske, aga see ongi selle nimel, et tal oleks ülejäänud elu parem," tõdes Raig. Loomaarst Karindi sõnul on loodetav lõpptulemus sajaprotsendiline taastumine, aga see võtab aega.

"Ma loodan, et järgmine suvi saab ta juba normaalse koera elu elada," lootis perenaine.