Jaak Urmet: Tartu NAK on jätnud eesti kultuuri väga sügavad jäljed
Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige Jaak Urmet rääkis "Ringvaates", et 1996. aastal loodud kirjanike rühmituses kirjutati väga palju ning see on jätnud eesti kultuuri sügavad jäljed. Tänu Veiko Märka juubelile sai rühmitus üle pika aja taas kokku.
"Tartu Noorte Autorite Koondis (NAK) on kirjanike rühm, mis loodi 1996. aastal. Rühmituse nimi on laenatud palju varasemast ajast, kui Kirjanike Liidul oli nõukogude ajal kombeks tekitada neid koondisi," ütles kirjanik Jaak Urmet. "Noorimad meie seast olid siis 18-aastased, nüüd oleme nooruslikud, ma mõtlen, kirjanike loomus on nooruslik."
Noorte kooskäimist mahitasid kirjanik Aapo Ilvese sõnul eelkõige Kivisildnik ja Kauksi Ülle. "Ja üks oluline mõte oli ära skvottida üks ruum Tartu Kirjanike majas. Seal oli tõsine kommuun ja loomingut tuli nii et vähe pole," tõi Ilves välja.
"Mina liitusin selle seltskonnaga 2010. aastal, siis olid põhilised NAK-i asjad mingil määral tehtud," ütles kirjanik Kaija Kängsepp.
Tartu NAK-il on olnud aktiivsed perioodid. "1997–2002. aastatel oli üks vägev periood, siis tuli vaikus. Siis tuli 2006.–2009. aastatel vägev periood, see käib periooditi nagu Halley komeet," ütles Urmet.
"Ma tulin NAK-i ja kirjutasin roppu moodi, kahe kuuga kirjutasin raamatu, sest mul ei olnud raamatut ja teistel oli ning ma ei saanud esinema minna," meenutas kirjanik Olavi Ruitlane.
"Maailma esimese võrokeelse eurolaulu "Tii" tekst sündis selles toas ühe ööga," lisas Ilves.
Ilvese sõnul töötas Tartu NAK välja, küllaltki kogemata, sellise formaadi nagu luulesimultaan, kus neli-viis poeeti on laval ja üritavad üksteisest kõvemat poeesiat etelda.
"Luule esitamisega on selline teema, et paljud eesti kirjanikud ei pane üldse rõhku oma loomingu esitlemisele suulises vormis," tõi Urmet välja. "Ei oska õigesti välja mängida pause, hääle tugevust ja hingamist. Seda on NAK väga palju harjutanud ja see võiks olla NAK-i mingisugune omadus."
NAK-i seltskond korraldas nüüd kokkutuleku nimega "Hubane hubin". "Ma arvan, et kümne aasta pärast kraabime ennast jälle kuskilt välja ja tuleme jälle lavale," muheles Urmet.
"Põhjus, miks me seda üritust hakkasime tegema, on see, et Veiko Märka sai vahepeal hiiglaslikult nooreks, 60-aastaseks," tõi Kängsepp välja.
"NAK-i liikmed on eesti kultuuri jätnud väga sügavaid jälgi. Kui nende nimede taha natuke guugeldada, siis meie tagasihoidlik vestluskaaslane Ruitlane on mõned aastad olnud üks müüdumaid prosaiste ja erakordselt suurepärasele filmile "Vee peal" aluse pannud," tõi Urmet välja.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Grete Lõbu