"Teaduslikku uurimistööd ei ole Tallinna Tehnikakõrgkoolis selle kohta veel tehtud, et teise ringi riideid ostes võime endaga koju viia ka sügelised, aga teema on tegelikult aktuaalne. Tänapäeva noored, kes teise ringi rõivaid ostavad ja kannavad, on kasutajakogemuse põhjal öelnud, et nad on saanud sügelised," ütles Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoloogia ja ringmajanduse instituudi professor Ada Traumann.

Professori sõnul on tegemist bioloogilise ohuteguriga, mis nõuab peremeesorganit ja selleks võib olla inimene või ka koduloomad.

"Kui teise ringi rõivas on ostetud kaltsukast, siis on soodne olukord juba see, et riided on kusagil seisnud. Suures hunnikuks kilekotis seistes jäävad ka mikroobid paremini ellu ja püsivad. Üldjoontes soovitan kindlasti rõivaid enne pesta, kui need selga panna. Eriti neid tooteid, mis on ihu lähedal," tõi Traumann välja.

Kõigepealt peaks vaatama, kas rõiva sees on hooldussilt.

"Kui on nakkusohtlikud rõivad või tekstiiltooted, siis ka 60 kraadisest veetemperatuurist ei pruugi piisata. Teadlikud kliendid pesevad 70 kraadise temperatuuriga, aga see sõltub väga palju materjalist ja tehnoloogiast, mida selle materjali juures on kasutatud," tõi Traumann välja, et jälgida tuleks ka seda, et kõrge temperatuuriga pesemine ei kahjustaks riideid.

Rõivad võiks pestes tagurpidi pöörata ning ka triikida seestpoolt. "Riideid tasub ka õue riputada. Päike, külm, õues saputamine, see kõik hoiab ära nakatumise bioloogiliste ohuteguritega, mis rõival võivad olla," lisas professor.