Sel nädalal ilmub eesti keeles Aleksei Navalnõi elulooraamat "Patrioot". Tänavu veebruaris surnud Vene opositsiooni liider hakkas raamatut kirjutama 2020. aastal pärast talle peaaegu saatuslikuks saanud mürgitamist. "See on üks jõhkramaid kirjeldusi, mida ma olen teispoolsusesse minekust üldse lugenud," tõdes Venemaa ekspert Raivo Vare "Ringvaates".

Navalnõi naasis 2021. aasta jaanuaris kodumaale, kus ta mõisteti vangi. Miks ta otsustas Venemaale tagasi minna, Vare sõnul raamatust veenvalt välja ei tule. "See on küsimus, mis jäigi mind vaevama," tõdes ta.

"Ainuke põhjendus, mida ta erinevate nurkade alt korduvalt kirjutas oli see, et ta lihtsalt otsustas, et ta tahab tagasi koju: ta armastab Venemaad, ta tahab tagasi koju minna, ta ei taha jääda välismaale. Poliitilisi põhjendusi ta väga ei too. See jäi mulle lahtiseks ja on natukene väheusutav, aga ma saan sellest aru, miks ta ei taha sellest rääkida," sõnas ta.

"Vene kultuuri ajalooline traditsioon on selline, et väljamaal olijad kaotavad oma liidristaatuse usutavuse. Rahva jaoks on omaenda riigi vangis olevad märtrid palju tähtsamad, olulisemad ja mõjukamad," selgitas Vare. "Ta arvas, et läheb nii nagu enne mürgitamist, kus ta oli ka vangis olnud. Ta oli välja tulnud ja kõik need protsessid üle elanud, ta oli mõneti isegi võitja režiimi üle. Ju ta siis arvas, et ta saab uuesti protestida ja seda kõike uuesti teha, aga me teame, et seda enam ei juhtunud, vanglast teda enam välja ei lastud," arutles ekspert.

Ühel hetkel mõistis Navalnõi, et eluga ta vanglast ei pääse. "Alguses lootis rohkem, siis kaotas lootuse ja siis jätkas võitlust. Talle kuulub ka ütlus, et ärge kunagi alla andke. See motiiv kordub tal uuesti ja uuesti."

Tehtut Navalnõi ei kahetsenud. "Isegi siis kui ta oli leppinud, et ilmselt eluga ei pääse, ta veel ei kahetsenud. Sellist kahetsusnooti üldiselt ei olnud. Ta kahetses hoopis teisi asju – midagi jäi tegemata, midagi jäi kuskil kellelegi ütlemata, poliitikas kahetses asju, kahetses, et tema venda represseeriti tema pärast, ta kahetses oma pere pärast, et nii armastatud naine peab kannatama. Aga seda, et ta oleks kahetsenud, et ta sisuliselt kindlasse surma läheb, seda mitte," rääkis Vare.