An-Marlen selgitas, et võistluslugu "Külm" peegeldab tema siseelu ajal, mil ta seda lugu kirjutas. "Kui me selle stuudios purki saime ja ma autoga koju sõitsin, siis ma puhkesin nutma ja teadsin, et see lugu läheb Eesti Laulule. Seda suurem on rõõm, et ma saan seda lõpuks Eesti rahvale esitada."

Varem vaid ingliskeelset muusikat kirjutanud An-Marlen ei uskunud, et ta kunagi eesti keeles kirjutamiseni jõuab. Nüüd tunneb ta ennast eesti keeles koduselt.

"Ma arvan, et seda on Eesti rahvale väga vaja. Mu vanaisa küsis mu käest alati, miks ma inglise keeles kirjutan, tema tahaks mind emakeeles laulmas kuulda," rääkis ta. "Ma usun, et see aitab edendada kodumaist muusikat ja ma arvan, et see on oluline. See on pigem südameasi."