1953. aastal sündinud Maire Aunaste kasvas üles Tartus Tammelinnas. Tema isa Helmut oli autoremondilukksepp ja ema Heljo joonestaja. Nende peres kasvas lisaks Mairele veel kaks nooremat tütart: Tiina ja Eva.

"Mu ema oli lihtsalt niivõrd kannatlik ja hea iseloomuga inimene, et ta kannatas pahura ja ja tihti kurja isa nõudmised välja," meenutas Aunaste vanematevahelisi suhteid. "See äkiline iseloom on mul arvatavasti ikka isast. Kui ma oleksin ema moodi, siis ma ei istuks praegu siin," usub ta.

Isa Helmut armastas lava ja oli ettevõtlik rahvateatri eestvedaja ning näitleja. Seepärast pole ka imestada, et Mairele oli juba kuueaastaselt selge, et tema tahab saada näitlejaks. Et tütar saaks sammukese enda unistusele lähemale astuda, otsustas ema tütre Vanemuise balletistuudiosse viia. 

"Ma ei saanud baleriiniks, ma olin selles tohutult pettunud. Esimene lavastus oli "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi", aga mina olin kolmas öökull. Ma ei saanud aru, miks mina pean oma karjääri niisuguse loomaga alustama, kellel oli ainsana kott peas," meenutas ta oma lavakarjääri algust.

Ehkki esimene lavakogemus oli pigem traumeeriv kui inspireeriv, jätkas südikas neiu oma unistuse poole rühkimist.

"Ma võtsin salaja keskkoolist oma dokumendid välja ja viisin need Viljandi kultuurikooli. Siis ma pidin [vanematele] üles tunnistama, et ma võltsisin nende allkirju, et oma dokumendid kätte saada. Siis isa ütles, et nüüd lähme ärklikorruse tuppa, võtad tagumiku paljaks ja ta lõi mind kolm korda rihmaga. Ma olin 16 ja ta ütles, et nüüd olgu sellesse kooli sisse saadud. Õnneks sain," meenutas Aunaste.

Pärast näitejuhtimise eriala lõpetamist kandideeris Aunaste ka lavakunstikateedrisse, aga ta jäeti ukse taha. Naine ei jäänud enda unistust pikalt taga nutma, vaid põrutas seepeale kodulinnast 2600 kilomeetri kaugusele itta Tšeljabinskisse, kus ta läks tööle traktoriehitustehasesse. 

"Isa ütles mulle mälestusväärsed sõnad: "Sa oled sealt kahe kuu pärast tagasi." Tänu sellele lausele ei saanud ma kahe kuu pärast tagasi tulla, muidu ma oleks kindlasti tulnud. Nii et ma pidasin seal lõpuni vastu, et näidata isale, et ma suudan seda teha," sõnas ta.

Töö traktoritehases oli vaid hüppelauaks Tartu Ülikooli. Kaugel idas elades luges Aunaste kogu vaba aja ema saadetud eestikeelseid raamatuid ja valmistus nii sisseastumiskatseteks ajakirjanduse erialale.

Ülikooliaastatel kohtas Maire enda esimest abikaasat. Paar oli koos vaid mõne aasta. Mehe kohta ütleb Maire lakooniliselt, et temalt sai ta A tähe ehk nime Aunaste. Lisaks ka ühise tütre Elise. 

Olude sunnil kasvas Elis üles vanaema Heljo käe all Tartus, täpselt samas majas, kus Maire ise. Otsus jagada end lapse ja töö vahel just selliselt polnud lihtne ning teeb siiani Mairele haiget.

"Ma õpin praegu Elise pealt, missugune üks õige ema on. Mina ei olnud, olin selline pühapäevaema," nentis Aunaste. "Saates "Reisile sinuga" oli minu lööklause, et valik on sinu, aga ma ise pole osanud valida. Ma olen alati valinud valede asjade järgi. Kuna mul pole osanud teha õigeid valikuid, siis ma ei ole osanud olla ka õige ema."

Kuigi Aunaste ütleb naljatledes, et esimesed kümme aastat oli ta televisioonis kaamera poole seljaga, on Eestis vähe saatejuhte, kelle kohta saab juba eluajal öelda telelegend. Tema juhitud "Reisile sinuga" oli 1990-ndate megahitt ning seda mäletatakse tänaseni. Hilisema vestlussaatega "Meie" oli ta Eestis teerajajaks ameerikalikule jutusaate formaadile, kus tavainimeste mured räägitakse lahti otse telekaamerate ees. Lisaks oli ta Kroonika esimene peatoimetaja.

"Mul on tunne, et ajakirjaniku töö on mõnikord alateadlik püüe õppida, näha enda elus midagi ilusat, sest tegelikult ta näeb teistes nii palju head, nii palju andeid ja tugevust, mida ta esile toob. Mõnikord jääb tal endal sellest puudu, et iseennast osata niimoodi kiita," lausus Maire Aunaste tütar Elis Seppius.

Uute sugulaste radadel

Maire isaisa August Ütt oli hingelt rändur. Salapärane on ka vanaisa Augusti päritolu, sest ta sündis vallaslapsena, mis tähendab, et pere tegelikult ei tea, kes oli tema isa. Küll aga on perekeskis arvatud, et Augusti isa võis olla mõisnik, sest tema ema Anna oli mõisateenija.

Ürikud ei too selgust, kes oli Augusti isa ning ajaloolased mõisniku sohilapse pärimusi pigem ei usu. Kindluse mõttes uuris Fred Puss, kust need jutud ikkagi tulevad ja kas on viiteid, et perelegend võiks vastata tõele.

"Sellest ajast, kui sinu vanaisa August sündis, saame rääkida ikkagi ainult vabatahtlikest suhetest mõisnike ja eestlaste vahel. Nii et kui me peaksime mõtlema, kas mõisnik võis Augusti isa olla, siis võime uurida, kes olid siin nende mõisate omanikud tol ajal. Meil on kõne all Palupera või Arula," rääkis Puss Aunastele.

Ühel tolleaegsel mõisnikul oli tõeliselt uhke sugupuu. "Bruno Bark, kes võib-olla oli Augusti isa, oli sugulane praktiliselt kõikide Euroopast pärit siniverelistega – Katariina Suur, Marie Antoinette, Jane Austin, Elizabeth II, George Bush ja Peeter Volkonski," tutvustas Puss.

Kuna arhiivimaterjalide abiga ei saada tõele lähemale, tegid Tartu geeniteadlased Aunastele analüüsi, mille abil saab teada, kui palju on temas sakslast. Loode-eurooplast, sealhulgas sakslast, on Aunastes 0,6 protsenti ehk täpselt sama palju kui teistes eestlastes. Üllatavalt on Aunastel hoopis lausa 43 protsenti soome geene, keskmisel eestlasel on põhjanaabri verd tavaliselt kõigest veerandi jagu. 

"Esiteks võis mõisnik soomlane olla, aga teiseks ma ei tea selle konkreetse saksa perekonna ajalugu, kellest jutt on. Kui nad olid siin väga pikalt siin olnud, võis varasemates põlvkondades palju segunemist olla ja mõisnik võis geneetiliselt kohalikega väga sarnane olla," selgitas evolutsioonilise genoomika professor Mait Metspalu.

Küll aga ei pea Aunaste uusi sugulasi lahe taha otsima minema, vaid piisab ka Avinurme sõitmisest. Soome verd on palju ka Peipsi ümbruses, sest 400 aastat tagasi oli selle kandi elanikest kuni 18 protsenti soomlased. Ehk võib öelda, et kõige tugevamad on Aunastel hoopis Avinurme geenid, kuhu lähevad hoopis tema ema Heljo juured. 

Avinurmega on seotud ka Maire Aunaste uus sugulane Reet Linna. Aunaste ja Linna ühised esivanemad on Aabram ja Anu Lepp, kes elasid 19. sajandil Avinurme mõisapiirkonnas Adraku külas. Maire Aunaste ema ja Reet Linna on neljanda põlve nõod.

Avinurmega on seotud ka Linna ja Aunaste ühine uus sugulane Doris Kareva, kellega põimuvad juured kokku taaskord neli põlve tagasi. "See ei ole võimalik!" rõõmustas Aunaste. "Ma oleks võinud kõike arvata, aga jällegi mitte seda," tunnistas Linna.