Juss Tamm: Jam oli kurvameelne bänd
Menubändi Jam liige Juss Tamm rääkis Sten Teppani autorisaates, et neile mõlemale meeldisid just kurvameelse harmooniaga minoorsed lood. Jami solist Mihkel Mattiseni sõnul oli õnnetu armastuse teema tihtipeale Jami lugudes läbiv, mis läks väga südamesse noortele tüdrukutele.
"Olin just värskelt lõpetanud Muusikakeskkooli ja minu taust oli puhtalt klassikalise muusika põhine," meenutas Mihkel Mattisen. "Lapsepõlvest saadik veeti mind kõikvõimalikke sümfooniaorkestrikontserte kuulama, klaveriõhtutele ja ooperisse, see oli minu elu loomulik osa, milles ma oma vanematega koos viibisin."
"Minu isa laulis kunagi Eesti Rahvusmeeskooris (RAM), toona küll Riiklikus Akadeemilises Meeskooris," ütles Juss Tamm, kes laulab täna ise RAM-is. "Samal ajal töötas ta klahvpillimängijana Pirital asuvas öölokaalis. Minul tekkis juba siis väike huvi süntesaatorite vastu."
Mattisen ja Tamm sõbrunesid teismelistena Muusikakeskkoolis. "Suureks ühiseks teemaks oli just huvi popmuusika valdkonnas toimuva vastu," meenutas Mattisen.
Koos hakati katsetama. "Hakkasime koolipidusid tegema," lisas Tamm. "Kooliraadios tegime saateid," meenutas Mattisen. "See kõik oli selle aluseks, et tekib ansambel."
Mattiseni sõnul oli nende jaoks suur asi see, millega alustas 1993. aastal 2 Quick Start. "See oli muusika, millist tehti ka välismaal, neid ma ise ka fännasin enne oma bändi tegemist," ütles Mattisen. "Me läksime natuke sama teed."
Esimene Jami lugu kandis pealkirja "Miks minema läed". "Kõik sündis kohapeal, instrumentide õppimine ja samal ajal loo tekstide kirjutamine, meil ei olnud mingisugust kontseptsiooni, katsetasime ilma ühegi suurema eesmärgita, kas me saame hakkama," meenutas Tamm.
Esimese loo viisid nad Raadio 2-e Allan Roosilehele. Roosileht meenutas, et esimene lugu oli kehvake ja raadio jaoks mitte eriti kõlblik. "Üritasin noorte inimeste entusiasmi mitte tappa, aga eks nad olid nördinud," meenutas Roosileht.
Ühel hetkel avastasid noored, et Raadio 2 Eesti muusika edetabelisaates "Kuraditosin" on nende lugu edetabelis.
Mattiseni õe väga heal sõbral olid majanduslikud võimalused ja ta tahtis noortele muusikutele kingituse teha. "Ta andis raha, et saakime profistuudios lugu salvestada," meenutas Mattisen. Mikk Targo stuudios salvestatigi kaver ansambel Apelsini loost "See viis".
Lugu sai kohe väga populaarseks ning järgnes kutse ETV muusika edetabelisaatesse "Seitse vaprat". "Siis helistas meile mänedžer Aarne Valmis," meenutas Mattisen. "Valmis küsis esimese asjana, kas me plaaditäit muusikat sooviksime salvestada."
Sündiski kokkulepe, kus Valmis ajas välja profistuudio ja poisid tegelesid loominguga. Albumile jõudis ka omaloomingut ning plaat sai valmis mõne kuuga.
"Poistel olid ühe näpuga mängitud meloodiad. Ütleme nii, et 90 protsenti pillidest on minu mängitud ja üldse välja mõeldud, mis partiid need on ning ka salvestatud ja kokku mängitud, see on produtsendi roll," ütles produtsent Mikk Targo, kelle stuudios album salvestati.
"Siis hakkasime kontserte tegema ja hull möll läks lahti," muheles Tamm.
Kui juulikuus hakkasid poisid katsetama, kas nad midagi üldse oskavad teha, siis detsembrikuus teadsid Eestimaa noored tervet Jami albumit juba peast.
"Mihkel ja Juss olid naabripoisid kõrvaltänavast, hästi siira ja lihtsa maneeriga," tõi Valmis välja bändi kiire edu põhjuse.
"See plaat oli selle aja kohta ime. Esiteks, ma olin DJ ja mul oli seda plaati vaja, teiseks oli see väga hästi tehtud, väga ilus. See oli aeg, kus just töötlused väga hästi müüsid," meenutas Allan Roosileht. "Kõik, mis sellele järgnes, oli ju päris uskumatu ja päris pöörane."
"Meie esimesele suurele kontserdile detsembri lõpus tuli 4000 inimest ja me oleksime võinud laval sama hästi ka vait olla, sest terve see meeletu mass laulis kaasa, kõik laulud olid algusest lõpuni peas," meenutas Mattisen. "Me saime aru, et nad on kõik tõesti sinna meie pärast tulnud."
Inimeste huvi 1990. aastate teisel poolel Eesti muusika vastu oli väga suur. "Tuuridel oli elementaare, et kontserdil oli 12 000 inimest publikuks," meenutas Mattisen.
Valmise sõnul tahtsid nad olla esimesed, kes teevad CD. "Me ikka kogu aeg natukene võistlesime 2 Quick Stardiga. Neil oli välja tulnud kassett, ilma CD-plaadita. Me saimegi sellega hakkama, 2 Quick Start tuli CD-plaadiga aasta hiljem välja," muheles Valmis.
"2 Quick Start selles mõttes andis meile küll tuult tiibadesse, et nägime, et eesti keeles on võimalik teha tantsumuusikat ja see rahvale meeldib. No rivaalid ikka olime mingil määral," meenutas Tamm. "Otsene kokkupuude meil nende bändiga tegelikult puudus. Mõned artiklid 1990. aastatel rääkisid küll meie suurest rivaalitsemisest ja võidurelvastumisest, aga toona oli see turg ju hoopis suurem, võrreldes tänasega oli tegijaid palju vähem. Oma osa on kindlasti ka õnnel, et me oma esimese hitiga sattusime õigel ajal õigesse kohta."
Valmise sõnul oli 2 Quick Stardil laval ikka heas mõttes tõsine kolhoos. "Tantsutüdrukud ja kolm trummarit. Jamil oli mingil hetkel, kui alustasime, laval kaks poissi ja kolm tantsutüdrukut."
Valmis meenutas üht olukorda, kus Tartus oli esinemine. "Muidu me ju kunagi ei tea, palju üks või teine bänd raha saab, aga mingil põhjusel ma nägin korraldajate listist, et Jami honorar oli 15 000 krooni ja 2 Quick Stardil ka 15 000. Siis ma tundsin, et wow, meid hinnatakse rohkem," ütles Valmis.
Ühel hetkel oli Jamil nii palju pakkumisi, et kõiki lihtsalt ei jõutud ära teha ning siis tuli mõte teha veel üks bänd. "Mikk Targo ühed ägedamad lood ongi ansambliga Code One tehtud," tõi Valmis välja.
"Meie ei teadnud, et Mikk tegi muusikat ka bändile Code One," ütless Tamm, kes käis Koit Toomega ühes koolis, aga keegi midagi neile ei rääkinud. "Me olime Mihkliga alguses ikkagi väga üllatunud."
"Meile tundus Code On lugusid kuulates, et nende saund on küll parem, kuigi on samas stuudios tehtud," meenutas Tamm. "Siis ei olnudki rohkem midagi, kui et me vahetasime stuudiot."
"Ma lükkan selle ümber. Siis kui ma tegin Jami, siis ansamblit Code On ei olnud. Code On hakkas tekkima Jami lõpu otsas. Sellised linnalegendid või nõmedad kuulujutud saavad teinekord alguse teadmatusest ja kellegi välja mõeldud versioonist," ütles Targo.
"Versioon oli väga lihtne, ja tundub täna nii naljakas ja napakas, aga tantsumuusikas oli sel ajal üks ülioluline detail. See oli basstrummi saund, tellisega vastu lauda löömine. Lääne bändidel oli üks kindel sampel, aga me ei leidnud seda üles. Seetõttu need tümakalaulud kõlasid pehmolt. Ansamblit Code One tehes ma leidsin selle," ütles Targo. "Aarne Valmis oli üks nendest autoritest, kes selle nõmeda teooria välja tõi. Ta tegi suvetuuri, kus mõlemad bändid olid peal ja seal oli see eriti hästi kuulda."
Targo sõnul lasi Valmis Jami fonogrammidele eraldi peale panna selle basstrummi saundi.
Valmise sõnul tekkis olukord, kus Targo tahtis Code One`iga asju teha, aga tema Jamiga. "Tekkis olukord, kus üks mees ei jõudnud lihtsalt kaht asja teha," lisas Valmis. "Meil oli omavahel ka tulujaotus paigas ja mina läksin siis Jamiga edasi ja tema Code One´iga."
"Rivaalitsemist absoluutselt ei olnud, kõik said omavahel hästi läbi. Rivaalitsemine oli pigem kontserdikorraldamise osas. Margus Turu haaras kiiresti kõik suvetuuride korraldamise ohjad enda kätte," meenutas Roosileht.
"Teise albumi puhul tuleb juba rohkem esile ka meie kui lugude autorite käekiri," meenutas Mattisen.
"Aarne Valmisega olime aastate jooksul kamba peale raha säästnud ja ostsime enda helistuudiotehnika ja stuudio hakkas asetsema Valmise kunagises elutoas," muheles Tamm. "Kahetoalisest korterist tegime kontori-tüüpi stuudio. Mikrofoniruum tehti vannitoa asemele."
"Helistuudio tegemine oli tol ajal roppkallis. Meie stuudio maksis kokku umbes kahe Mustamäe korteri raha," meenutas Mattisen.
"Kui käisime ööklubides mängimas, polnud nad veel 18-aastasedki, nad poleks tohtinud ööklubisse sissegi saada," muheles Valmis.
Tamme sõnul on nad Mihkliga nalja visanud, et ansambel Jam oli minoorne bänd. "Enamus lood on kõik ikka minoorsed ja kurvameelsed, natuke isegi slaavilikud lood. Meile järelikult mõlemale meeldis just selline kurvameelne viis ja harmoonia, aga samas mitte väga depressiivne. Mažoorset poplugu ongi väga keeruline teha."
Mattiseni sõnul oli õnnetu armastuse teema tihtipeale läbiv nende lugudes. "Meie austajate hulgas oli väga palju noori tüdrukuid, ja see teema läks neile südamesse," ütles Mattisen.
Initsiatiiv bändi tegevus lõpetada tuli Mihklilt. "Tal olid soolokarjääri mõtted peas ja siis mõtlesime, et las tiksub 11 aastat täis," ütles Tamm.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: Vikerraadio, saatejuht Sten Teppan