Kadri Kuulpak: ligipääsetavus ei ole veel ligipääsetav
3. detsembril toimub kolmandat korda kõigile ligipääsetav ühtekuuluvuskontsert, mis tänavu kannab pealkirja "Elukoor". Kontserdi korraldaja, igapäevatöös Õhtulehe ajakirjanik Kadri Kuulpak rääkis Vikerraadio saates "Huvitaja", et tihti ei mõtle kultuurikorraldajad ligipääsetavuse aspekti sündmuste puhul täiesti läbi.
"See on hästi suur ettevõtmine, sest tihti kirjutatakse oma sündmuse juurde, et see on ligipääsetav või kõik on oodatud. Tegelikult ei mõelda läbi, kas päriselt kõik inimesed üldse saavad kätte info, et see toimub või nad on sinna oodatud. Meie kontserdi teebki eriliseks see, et me oleme ainuke üdini ligipääsetav kultuurisündmus," sõnas kontserdi korraldaja Kadri Kuulpak.
"See on uhke tiitel, mida kontserdile panna, aga tegelikult see on hästi kurb, et me oleme need ainsad, kes me oleme ühe ürituse nii põhjalikult läbi mõelnud. Tagame inimestele füüsilise ligipääsetavuse, on tagatud viipetõlge, kirjeldustõlge ehk pimedad saavad panna klapid pähe ja neile kirjeldatakse kõike seda, mis laval toimub, kuid on ka kirjutustõlge ehk lisaks sellele, et sa kuuled, et keegi mingit teksti esitab, saad sa seda ka samal ajal lugeda, kui kõrvakuulmine ei ole enam see, mis võiks," kirjeldas Kuulpak.
Lisaks on Kuulpaki sõnul kavad lihtsas keeles kirjutatud. "See on selline spetsiaalne kirjutamise stiil, mis oleks arusaadav võimalikult paljudele inimestele. Sellest saavad kasu intellektipuudega inimesed, aga samuti lapsed ja need, kes alles õpivad eesti keelt," rääkis korraldaja ja lisas, et kavad tulevad ka punktkirjas.
Tihti lähenetakse ligipääsetavuse küsimusele Kuulpaki sõnul korraldajate poolt kui linnukesele, mis lihtsalt ära märkida, kuid vahel on puudu ka ressursist. "Tahaks öelda, et ligipääsetavus pole veel ligipääsetav. Ürituse eelarve on kolossaalne ja see ei ole lihtsalt korraldajatele kättesaadav. Kohati öeldakse ka seda, et keegi pole kurtnud, et ma ei saa sinna üritusele või meil sellised inimesed ei käi. See on kõige valem suhtumine, mis saab olla," sõnas Kuulpak.
"Meil on ühiskonnas sadu, kui mitte tuhandeid inimesi, kes tunnevad, et nad on unustatud, nendega ei ole arvestatud. Need inimesed ei tulegi sul tänavale protestima, nad on oma igapäeva raskustega nii kimpus, et nad ei jõua veel siis käia valju häält tegemas. Seepärast peamegi meie, kel on rohkem ressursse, neid võimalusi looma," sõnas Kuulpak.
Ühtekuuluvuskontserdi vahetekstide lugeja, Rahvusraamatukogu Eesti Pimedate Raamatukogu juhtivspetsialist, õiguskantsleri inimõiguste nõukoja liige ja Eesti Pimedate Liidu aseesimees Priit Kasepalu sõnul vastab see tõele. "Eks puuetega inimesed on aastakümneid pidanud enda eest palju seisma, midagi on saavutatud, aga väsimus tuleb," sõnas ta. Teatris käis Kasepalu näiteks eelmisel nädalal Viljandis, kergem on tema sõnul aga käia kontserdil, kuna seal on arusaamine parem. "Ja ega üksi ju ei lähe, peab olema keegi kaaslane, kas abistaja või pereliige," sõnas ta. Soodustusi saatjatele aga ei paku sugugi kõik asutused.
Kirjeldustõlge annab Kasepalu sõnul näiteks teatrile palju juurde. "See laiendab seda maailma, mis laval on, milline on lavakujundus, millised on näitlejate riided, millised näitlejad ise välja näevad, on tal pikk pats või on ta kiilaspäine," tõi ta välja.
Üks ühtekuuluvuskontserti eesmärk on Kuulpaku sõnu olla ka hariduslik. "Me loodame, et näiteks kultuurikorraldajad võtaksid sellest vedu. Väga suur asi on see, et Tallinna linn selle kontserdi tuules hakkaski rahastama kultuurisündmustel ligipääsetavuse loomist kuni 20 000 euroga. See on üks konkreetne tulem, mis kontserdil on olnud."
"Ma käisin konverentsil, kus räägiti puuetega inimeste õiguste konventsioonist ja selle tuumidee on iseseisev elu. Igaüks meist, kes loob mingit sisu internetti või teenust, ehitab hoone – me kõik võiksime mõelda, kas sellest saavad osa kõik inimesed," pani Kuulpak südamele.
Ühtekuuluvuskontserti 3. detsembril kannab Kaja kultuurikeskusest üle ka ETV2.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Huvitaja", intervjueeris Krista Taim