"Depressioon ei ole midagi sellist, mis vananemisega kaasas peaks käima, vaid see on haigus, mida iseloomustavad erinevate sümptomite koosesinemine vähemalt kahe nädala jooksul," selgitas psühhiaater Helen Marie Sarap.

"Kurvameelsus, tunne, et asjad ei paku enam üldse huvi, ei taha enam midagi teha, väsimus, esinevad unehäired, isutus. Tekkida võivad elutüdimusmõtted, suitsiidsed mõtted ja ka suitsiidikatse," lisas Sarap.

Probleemide korral tuleks Sarapi sõnul pöörduda oma perearsti poole, kes siis suunab vajadusel psühholoogi või psühhiaatri juurde.

"Teraapias vaatame üle inimese eluviisi ja harjumused, mida ta iga päev teeb. Depressiooni puhul on hästi suur seos aktiivsusega. Kui inimene on aktiivne ja tegutseb, kogeb, saab ta selle käigus palju emotsioone, ka positiivseid, mis motiveerib teda edasi tegutsema," ütles kliiniline psühholoog Anna Maria Sepp.

Pimedal ajal ei taha inimesed enam õues käia, jäävad koju ja on passiivsed. "Kui me midagi ei tee ja positiivseid emotsioone ei saa, siis meeleolu alaneb ja motivatsioon langeb," ütles Sepp. "Kuni olemegi lõpuks voodis pikali."

Igas päevas peab olema midagi positiivset. "Kui märkad, et ema ei helista mulle enam, toitu on liiga palju kappi järele jäänud, siis tuleb sellest rääkida ja vajadusel otsida abi. Sotsiaalne suhtlus on igas eas inimesele ääretult oluline," tõi Sepp välja.

"Igal päeval peab mingi mõte olema. Depressiivne seisund tekib tihti siis, kui inimene jääb töölt koju ja ei tegele enam millegagi," ütles Sarap. "Kui inimesel lähedasi ei ole, saab nõu ja abi küsida kohalikult omavalitsuselt."

Kunagi ei ole hilja midagi juurde õppida. "Õppimine aitab hoida meie närvirakkude ühendused tervete ja tugevatena ning neid ka juurde luua. Mulle meeldib mõelda ajust kui sibulast. Iga õppimisega kasvatame sinna justkui koori juurde ja hilises eas on meil oluliselt rohkem aega, et neid koori maha võtta, kuniks midagi ei ole enam alles," ütles Sepp. "Õppimine on väga oluline dementsust ennetav faktor."