43-aastane Märt Avandi on pärit Raplast. Kuni täisealiseks saamiseni jagas Märt tillukeses kodus tuba endast täpselt kaks aastat vanema õe Kadriga. Lapsed said omavahel alati hästi läbi, teineteist hoiti mitte ei kakeldud. Automehaanikust isa Tiidu initsiatiivil oli kodus range, Märdi sõnul lausa sõjaväeline kord. 

"Mu isal oli tohutult palju reegleid selle kohta, milline üks mees olema peab – ta ei tohi hilineda, ta peab olema täpne, viisakas, kõike oskama, õppima, olema hästi edukas. Ega ma selles reegliterägastikus kuigi hästi toime ei tulnud ja karistamist oli hästi palju, vitsad ja rihmad tulid ikkagi aeg-ajalt välja," meenutas ta. "Ema tasakaalustas seda omakorda erakordse helluse ja lahkusega."

Kuigi Märdi ema Irja töötas raamatupidajana, oli naise tõeline kirg oli muusika. Nooruses Georg Otsa muusikakoolis klaverit õppinud naine andis teistele lastele kodus klaveritunde. Nii oligi Avandite elutuba alati muusikat täis. Tänu sellele hakkas Märdis avanema ka pisuke näitlejatalent.

"Ma ütlesin, et emme, mängi klaverit, mängi Chopini, tema prelüüdid on alati sellised kurvameelsed. Ema istus klaveri taha ja mängis, mina võtsin padja, viskasin ennast diivanile kõhuli ja hakkasin nutma. Ma sain olla nii traagiline, kui ma vähegi suutsin. Ma nautisin seda," meenutas Avandi. "See oli ilmselt mingisugune väljaelamise meetod, aga ilmselt ka väike näitlejapisik, sest ma viskasin vahepeal pilgu peeglisse, et näha, kuidas ma mõjun," naeris ta.

Märdi õde Kadri Reinsalu meenutas, et tema vend oli poiss, kes armastas muinasjutte ja kellele meeldis väga muusika. "Ta oli prillidega lampjalgne unistaja. Vanema õena tundsin kogu aeg vastutust tema eest. Kui me õppisime algklassides, olid meie klassid kõrvuti. Ma olen ikkagi korra oma klassivennal silma siniseks löönud, sest ta läks Märti kiusama ja narrima."

Ehkki loomult emasse, oli Märdile siiski kõige olulisem isa arvamus. Kui vanem õde Kadri astus ema jälgedes muusikakooli, siis väikevend valis hoopis spordisaali ja staadioni. Põhjus oli lihtne – Märdi isa hinnangul tegeles üks õige mees ikkagi spordi, mitte muusikaga. Tänu suurele saavutusvajadusele saigi kergejõustikust terveks kooliajaks Märdi kirg. Samal ajal armastas ta ka laval käia.

Kui Märt oli juba aastakese Tartu Ülikoolis usuteadust õppinud ja vanemad teadsid, et ta kippus kogu aeg esinema, siis otsus minna lavakunstikooli tuli neile ootamatult.

"Ema tantsis rõõmust. Kui tema pojakesel läks hästi, siis ta hakkas alati tantsima. Isa oli ka rõõmus, sest lavakas oli ikkagi minu ema-isa jaoks midagi midagi erakordset kõrget. Nende arusaam sellest oli ikkagi midagi müstilist," meenutas Avandi.

Uued sugulased on tuntud kultuuritegelased

Lavakoolile järgnes kiire tähelend. 2017. aasta teatripäeval parimaks meespeaosatäitjaks valitud Avandi on näitlejaameti kõrvalt juhtinud suuri teleülekandeid ja andnud kontserte. Lisaks käivitas mees poja Alberti surma järel vähihaigeid lapsi abistava Pardiralli ja on eestkõnelejaks sõltuvusteemadel. 

Aga kust ikkagi pärineb Märt Avandi lavakarisma ja oskus ennast kuulama panna? Kas raamatupidajast ema Irjal ja autolukksepast isa Tiidul oli samuti varjatud andeid?

"Mina oma isa tegelikult väga hästi ei tundnud. Vähemalt ta ei lasknud paista välja seda, milline ta noores eas oli. Mind pani kulme kergitama kui mu isa sõber Hendrik rääkis, et Tiit oli puberteedi- ja noorukieas tohutult edev. Tahtis esineda ja esineski väga palju, laulis siin ja laulis seal, mängis kitarri, millest ma küll üldse mitte kunagi ei teadnud," tõdes Märt.

Mööda Avandite sugupuud liikudes jõudsid ajaloolane Ott Koor Märdi esiisa Jaanini, kes elas Ravila mõisas. Kui Jaan oli noor poiss, oli ta mõisas toapoiss. Hiljem sai siin lähedal Nirgu veskis möldriks.

Märdi esiisa Jaan Ampel sündis vallaslapsena ning ühe variandina võib Jaani isaks pakkuda Ravila mõisnikku Peter Manteuffelit, keda kutsuti ka hulluks krahviks. Kuna ta oskas eesti keelt, räägiti, et mõisa kandis liikus väga palju tema näoga eestikeelseid lapsi ringi. Peter Manteuffelit peab enda esiisaks ka Jaan Kross.

Teisi veresidemeid ja kirikuraamatuid kontrollides selgus, et Märt Avandi ja Jaan Kross on lausa mitut pidi sugulased. Nende ühised esivanemad olid 18. sajandil elanud Paljaspea Ants ja Triinu ehk Märt Avandi isa ja Jaan Kross on kuuenda põlve nõod. "No uhke, vägev. Päris hästi," rõõmustas Avandi.

Samuti jagab Märt Avandi ühiseid esivanemaid Juhan Viidinguga. Eri ajahetkedel Eesti Draamateatri koosseisus tegutsenud Märt Avandi ja Juhan Viidingu juured lähevad kokku Viljandimaal Õisus. Nende ühised esivanemad on 18. sajandi teisel poolel elanud Mats Ruubel ja Anu.

Seega on ka Jaagup Kreem, Juhan Viidingu õepoeg, Märt Avandi uus sugulane.

"Püha issand küll kui kihvt! No nüüd ei ole muud, kui hakkame suguvõsa kokkutulekut korraldama. Ma arvan, et see on meil kahe peale ikka väga suur," rõõmustas Kreem. "Saku suurhallis toimub meie suguvõsa kokkutulek, sinna mahub ainult 6000 inimest, võib-olla peab kaks õhtut tegema," naeris Avandi.

"Mina olen täitsa sõnatu," tõdes Kreem. "Ma pean ka tükk aega veel seedima," tunnistas Avandi.