"Ringvaatele" antud intervjuus sõnas naine, et ta võtab juhtunut kui uut võimalust elada. "Ma olen ülimalt tänulik, et mu lastel on ema, sest see oli väga lähedal suurele katastroofile," nentis ta. "Ma näen seda kui võimalust luua oma elu uuesti. Ma olen tugev inimene, ma lähen sellest kõigest läbi. Elu ikka serveerib sulle nii palju, kui sa jõuad kanda. Ma tean, et ma ehitan oma elu uuesti üles, ma saan selle kõigega hakkama, siit sünnib midagi uut ja imelist."

Mikomägi oli kodust lahkunud 10–15 minutit enne saatuslikku plahvatust. "Ma läksin lapsele kooli saksofoni viima. Selle ajaga naabrid helistasid, et toimus plahvatus, tuleleegid on väljas ja tuletõrje on kutsutud. Ma mõtlesin, et mis asja nad räägivad, mis segane jutt see on, ma just olin seal, just istusin ja jõin kodus kohvi," meenutas ta.

Mikomägi on veendunud, et kui ta oleks plahvatuse ajal majas olnud, poleks ta ellu jäänud. "Üks mu kassidest kaotas seal elu. See käis lihtsalt nii kähku," nentis ta.

Mis täpsemalt juhtus, seda alles uuritakse. "Seal käis kaks pauku. Mul oli mul päikesepaneelide taha pandud kaasaskantav aku, mis salvestas, et ma saaks seda kohapeal kasutada. Vist toimus ülepinge ja see plahvatas. Kõrval oli ka gaasiballoon ja kõik see lendas laiali," rääkis naine.

Materiaalse kaotuse aitab Mikomäel taastada kindlustus. "Ma ei jää selles mõttes kõigest ilma, ma saan ehitada uue elu üles, aga kõik see võtab aega," lausus ta.