Islandil õppinud päästjad: islandlastel on meeletu vabatahtliku pääste kogemus
Eesti vabatahtlikud päästjad käisid Islandis Grindavikis kogemusi ja teadmisi ammutamas. Päästjate sõnul oli Islandi päästjate tugevast koostööst riigiga ja organisatsioonide kriisijuhtimisest palju õppida.
Eesti vabatahtlikud päästjad käisid õppustel Islandil Grindavikis, millest sai pärast vulkaanipurset kummituslinn. Laavat küll Eestis ei ole ja see meile muret ei valmista. "Küll aga on islandlastel meeletu kogemuste pagas vabatahtliku pääste osas. Seda kogemust me seal ammutamas ja vahetamas käisimegi," selgitas Tilgu merepäästeseltsi vabatahtlik päästja Priit Allkivi.
"Islandi vabatahtlikud teevad väga suurt ja tugevat koostööd oma riigi ja selle organisatsioonidega. Meil oli ka au kohata elanikkonnakaitse organisatsiooni juhti, kes rääkis lahti tagamaad, mis täpselt toimus, kuidas inimesed üleöö asjad kokku pakkisid ja lahkusid, sest oht oli liiga suur," selgitas Kaberneeme vabatahtlik päästja Hendrik Tali. Allkivi kinnitas, et kuna sündmused on siiski ootamatud, said päästjad näha kriisijuhtimist väga tõsises olukorras.
"Meie vabatahtlikud said ka selle võimaluse, et esiteks nägime ära nende merepäästevõimekuse. Saime sõita ka paadiga, mida neil on tänaseks neli, aga mis on merepäästevõimekuse tipp. Lisaks sellele õpivad eesti päästjad ka nööripäästet ja kuidas see näiteks jää peal välja näeb," selgitas Tali ja lisas, et islandlased tulevad peagi külla ka Eesti päästjatele, et õppida metsa ja maastikutulekahjude kustutamist.
Allkivi sõnul võtavad islandlased vulkaaniohtu kindlasti loomulikuma elu osana kui mõni rahvas. "Kui sinna Grindaviki linna lennujaamast sõita, siis asfalttee lõppes meetritekõrguse laavaseinaga, aga autojuht ütles, et ei ole lugu, me tegime ajutise tee, lähme sealt. "Pole häda midagi." Pigem on nad emotsionaalselt valmistunud, et kui midagi halba juhtub, teeme korda, lähme edasi," rääkis Allkivi.
Tali lisas, et umbes 41 miljoni euro eest ehitati müür, millega loodeti laava vool peatada nii, et laava linnani ja oluliste infrastruktuurideni ei jõuaks. Islandlaste ebameeldivaks üllatuseks avanes aga maapind müüri taga ja laavat hakkas voolama ka kaitseehitise taga.
Kohalike päästjate suurimaks probleemiks on turistid, kes võimalikke pääste- ja likvideerimistöid oluliselt raskendavad. Allkivi sõnul ei ole tegu ainult välismaiste turistidega vaid laavavalle tulevad uudistama ka kohalikud. "Kui neid vaatama tullakse, siis auto saab parkida viie või seitsme kilomeetri kaugusele. Ja kuna Islandi ilm on väga kiiresti muutuv ja inimesed hindavad oma matkavõimeid pisut üle, siis on väga palja alajahtumisi, luumurdusid," selgitas Allkivi.
"Päästjad ei saa piirata turistide liikumist, aga saavad teha alad, mille vastu nad teavad, et huvi on suur, teha võimalikult turvaliseks. Nad kindlustavad ära mingid suurema ala ja suunavad turistid sinnapoole," lisas Tali. Varjatud mure on ka laavast eralduvad gaasid, mille pärast vabatahtlikud käivad maskidega ringi, aga millest turistid teadlikud ei ole.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Ringvaade"