Sven Lõhmus: tehisintellekt ei oska veel imiteerida inimlikku kiiksu
Tartu ülikooli informaatika lektor Anna Aljanaki lasi tehisintellektil analüüsida ja ka ise luua svenlõhmuslikku muusikat. Sven Lõhmus sõnas "Hommik Anuga" saates, et tehisarul on hetkel veel puudu inimlikust kiiksust, et huvitavana mõjuda.
Muusikaprodutsent Sven Lõhmus ütles, et tehisintellekti ei saa muusikamaailmas üheselt nimetada millekski negatiivseks. "AI ja tema poolt pakutav keskkond on tänapäeval nagu abimees ja mõnes mõttes paratamatus, mõnes mõttes ka tulevik. Ei saa niimoodi väita, et see on paha," sõnas Lõhmus.
Aljanaki on seda usku, et masinad ei peaks inimest asendama muusika kirjutamisel, vaid pigem abistama. "Me võime neile anda ülesandeid, mis on meile võib-olla igavad, et ma saaksime kiiremini katsetada," sõnas ta ja märkis, et laseb ka ise näiteks koodi kirjutamisel arvutil mustema töö enda eest ära teha.
Aljanaki alaks on masinkuulamine, mistõttu lasigi ta arvuti närvivõrgu mudelil kuulata Lõhmuse muusikat, millest see tuletas 1024 parameetrit, mis tema muusikale iseloomulikud on. "Ma kasutasin neid selleks, et leida need lood või lõigud lugudest, mis olid tema loomingule kõige iseloomulikumad. Ma sain aru, et tegu on heliloojaga, kes oskab maksimumini viia selle aspekti muusikast, mis paneb sind kuulama," sõnas arvutiteadlane. Aljanaki täpsustas, et programm ei ole arvesse võtnud laulude sõnu, vaid puhtalt muusika.
Lõhmusele kõige tüüpilisem loolõik oli pärit laulust "Me kõik jääme vanaks", mida esitas Getter Jaani. See laul tuli Lõhmusele üllatusena. "Ma ei oleks pakkunud seda laulu välja, mul oleks võib-olla teised eelistused, mis on tüüpiline Sven Lõhmus, aga see on põnev." Teiseks pakkus arvuti välja Laura loo "Moonwalk", mille järgi sai nime ka Lõhmuse plaadifirma. "Selles loos on tõesti tüüpilist Sven Lõhmust. Ma praegu enam täpselt selliseid laule ei tee, vaid ma olen natuke liikunud edasi, aga Moonwalk on kindlasti üks see."
Kolmandaks tüüpilisemaks lõiguks Lõhmuse loomingust valis tehisintellekt osa Black Velveti laulust "Mängi mulle Mozartit". "See ei ole üldse Black Velveti kõige suurem hitt, see on meie ühe stuudiojämmi, tagajärjel sündinud ballaad, mille me panime lihtsalt plaadi peale. Huvitav, et sellise variandi pakkus välja AI."
Aljanaki uuris ka Lõhmusele kõige ebatüüpilisemaid loolõike, mille vasteks pakkus AI Laura laulu "581c" intro. "Selline natuke ambient'ilik algus, mis on mulle tegelikult just väga omane. Mul on tegelikult sahtlisse kirjutatud hästi palju sellist muusikat, mis on iseenda jaoks, mille ma tahan lähiajal avaldada ka. Need lood, mis me siin kuulame, on kõik enamasti pophitid, artistile mõeldes tehtud. Nad on teadlikult konstrueeritud hitid, selleks, et inimestele meeldiks. Mul on pilt olemas, milline võib olla hitt," sõnas Lõhmus.
Aljanaki sõnul on täitsa uuritud n-ö hitivalemit, millised on need kõige tüüpilisemad akordijärgnevused ja meloodiakäigud lugude puhul, mis hittideks saavad. Nii on ka Lõhmuse lugudes tihti kohal akordijärgnevus I-IV-vi-V-I. "Ma olen teadlik sellest ja kasutanud selliseid tüüpilisi akorde rohkem 2000ndatel ja 90ndatel hästi palju, sest ma teadsin, et need järgnevused mulle meeldivad ja meeldivad ka paljudele teistele inimestele," ütles produtsent.
Aljanaki lasi AI-l kirjutada vastavalt Lõhmuse muusika analüüsimisele ka enda lõhmusliku loo, mis heliloojale endale muljet aga ei avaldanud. "AI kirjutabki selliseid keskpäraseid lugusid," sõnas Aljakina. "AI ei oska veel imiteerida inimlikku error'it ega kiiksu. Ta teebki sellise korraliku keskmise asja, mis peaks kõigile justkui meeldima, kuid millest puudub mingisugune, kiiks, omapära või hoog," ütles Lõhmus.
Aljanaki tõi siiski välja, et tehisaru oskused arenevad väga kiiresti. "Aasta tagasi ei oleks keegi osanud arvata, et masin suudab sellises kvaliteedis midagi kirjutada. See masinate poolt kirjutatud muusika koosnes enne üksnes nendest error'itest, mis ei ole ka hea," sõnas ta.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Hommik Anuga", intervjueeris Anu Välba.