"Emalõvis" mänginud Teele Piibemann: tahan filmidega inimestele tuge pakkuda
Septembris esilinastunud sotsiaaldraamas "Emalõvi" üht peategelast mängiv 17-aastane Teele Piibemann rääkis, et temaga on pärast filmi vaatamist ühendust võtnud mitmed inimesed, kel on tema tegelaskuju Stefiga sarnane elukäik olnud ning see on neile tuge pakkunud. "See on täpselt see, mida ma tahaksin filmidega teha," lausus ta.
Liina Triškina-Vanhatalo film "Emalõvi" on Eestis pälvinud kiitust nii kinopublikult kui kriitikutelt. Äsja linastus film Varssavi filmifestivalil ka rahvusvahelist ja tõi sealt koju mitu auhinda. Stefi, filmi ühe peaosalise rolli täitva Teele Piibemanni jaoks oli see esmakordne kogemus. "Inimestele läks ikka väga hinge, Eestis ka. Inimesed ikkagi nutsid," märkis ta "Ringvaates".
17-aastase Piibemanni kehastatav Stefi on 15-aastane emotsionaalselt hapras seisus tüdruk, kes satub vägivaldsesse noortejõuku ja kelle suhted emaga on pehmelt öeldes keerulised. Kui hinges rasket valu kandev Stefi teeb teoks iga ema õudusunenäo, ületab ema tütart päästa üritades kõik mõeldavad ja mõeldamatud piirid.
Piibemanni jaoks oli see esimene päris filmiroll. Näitlemisega on ta aga varemgi kokku puutunud. Tema ema on ooperilaulja Pirjo Jonas ning kasuisa lavastaja Tanel Jonas.
"Mu ema võttis mind väiksest peale teatrisse kaasa, vahel vaatasin, kuidas talle grimmi tehti ja mulle hakkas kogu see keskkond väga meeldima. Siis ma olengi näidelnud ja igal pool osalenud, kus ma saan," rääkis noor näitleja. "Emalõvisse" soovitas ta kandideerida sõber, kes Facebookis selleteemalist postitust nägi.
"Ma arvan, et ma olin rohkem närvis kui Teele," meenutas noore näitleja ema Pirjo Jonas esilinastust. "Eriti esimese korraga oli mul raske näha Stefit. Oma tütrele parimat sooviva emana nägin Teelet, kes sooritab rolli. Kuni me jõudsime selle stseenini, kus ema ja tütar on kahekesi ja Stefi laseb endast kõik välja, kus neil on kõige jõulisem konfrontatsioon ja murdumine. Rinnas kisub kokku ja pisarad tulid, midagi teha ei ole."
Piibemann on "Emalõvi" otsast lõpuni vaadanud viis korda. "Selles mõttes on mõnus, et iga kord kui ma vaatan, siis ma hakkan vähem märkama seda, et ma olen ise seal, ja saan film rohkem tervikuna nautida ja sellele keskenduda," selgitas ta.
Pärast filmi on talle ka kirjutatud. "Mulle on kirjutanud inimesed, kellel on tegelikult päris sarnane elulugu ja kes on mulle öelnud, et see pakkus neile kuidagi tuge, nad nägid iseennast ekraanil. See on täpselt see, mida ma tahaksin filmidega teha," lausus ta.
Noor näitleja tunnistas, et filmis mängimine oli tema jaoks unistuse täitumine. "Ma olen lihtsalt nii tänulik selle kõige eest. Hästi lahe," rõõmustas ta. Tulevikus soovib ta näitlemisega edasi tegeleda. "Mulle meeldivad kõik kunstid, aga näitlemine on see põhifookus ja vaatab, kuidas ma ülejäänud kunste sellega kokku põimin."
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "RIngvaade"