"Sinikaelpardid veel rändele minekuga ei kiirusta. Paljud veelinnud lähevadki rändele alles siis, kui veekogud hakkavad jäätuma," ütles Keskkonnaameti loomaabi peaspetsialist Karmel Ritson.

Ritsoni sõnul on väga oluline teada, et kui me pakume rändele mineku hetkel lindudele toitu, siis see annabki neile signaali, et siin on päris hea, toitu on ja rändele minna polegi vaja. "Kui aga kätte jõuab talvine raske aeg, kus ilmad lähevad külmaks, veekogud lähevad jäässe, siis looduslikult neil enam toitu leida pole võimalik, ja seetõttu jäävad nad siin hätta," selgitas Ritson.

Kõige olulisem ongi esimeste külmade saabumisel, kui inimesed hakkavad juba mõtlema lindude toidumajade väljapaneku peale, siis kindlasti seda teha ei tasu. "Samuti ei tasu lindudele veekogude ääres süüa pakkuda," lisas ta.

"Kuna meil pole püsivat lumekatet, mis takistab lindudel ise toitu leida, pole neid liiga vara vaja harjutada inimese poolt toidu saamisega. Tasub ikkagi ära oodata see aeg, kus väga korralikud külmad on käes ning püsiv lumekate ja lindudel on raskem toitu leida. Siis võib mõelda toidumajade väljapanku peale."

Ritsoni sõnul osad linnud jäävadki talveks siia. "Kuna talved on meil läinud järjest malbemaks, siis väga paljud linnud otsustavadki, et ränne on liiga energiakulukas ja liiga suure ressursikuluga. Nad otsustavad, et siin on palju mõnusam ja tulevad ise siin ka toime. Lindudele toidu pakkumine ei ole kohustus, sest see ei ole otseselt vajalik," tõi Ritson välja.