"Pealtnägija" kohtus Kristi Loigoga neli aastat pärast eelmist intervjuud. Seekord võttis Loigo ise saatega ühendust, et soovib intervjuud anda. "See intervjuu tegi tegelikult päris palju kahju. Võib-olla ei saadud täpselt aru või võib-olla ka teie ei saanud täpselt aru, millest me ikkagi räägime. Siis mõtlesin tõepoolest, et kui te juba olete seda käsitlenud, siis võib-olla on nüüd aeg sellele ka lõpuvile anda," selgitas Loigo.

Kristi Loigo tootis kümme aastat Eesti ühte populaarsemat heategevussaadet "Kodutunne", mis kogus rahvalt üle miljoni euro ja aitas ligi 250 peret. 2020. aasta suvel teatas aga Kanal2 ootamatult koostöö lõppemisest ja tegi avalduse prokuratuuri. Kahtlustati, et Loigo kuritarvitas annetusraha.

Meedia võttis värvika teleprodutsendi rahaasjad, sealhulgas silmatorkava elustiili, luubi alla. Loigo eitas etteheiteid ka sama aasta septembris eetrisse läinud "Pealtnägijas" ning leidis, et inimesed, kes esitavad tõepõhjata süüdistusi tuleks vangi panna.

Ligi kuu aega tagasi tuli uudis, et tuntud teleprodutsent Kristi Loigo, keda kahtlustati annetusrahade enda kasuks pööramises, pääses pihtide vahelt seaduse uue tõlgendusega, mis ütleb lihtsalt öeldes, et kui sa kasvõi osa raha lubatud eesmärgil kasutad, siis on kõik okei. Taavi Eilat uuris, mida see tähendab teiste skandaali sattunud korjanduste nagu Slava Ukraini ja Johanna-Maria Lehtme või Toeta.me ja Henri Laupma jaoks?

Sassis raamatupidamine

Prokuratuur kahtlustas kelmust. "Kodutunde" saadet tootis teleprodutsendile kuuluv osaühing Õuetuba, kus uurijate sõnul Loigo äri-, heategevus- ja isiklikud kulud olid segamini nagu puder ja kapsad.

"Meil ei olnud üldse mingit ülevaadet, mis selle rahaga tehti. Me pidime siis rida-realt pangakonto väljavõtte järgi tuvastama ja välja mõtlema ise, mis kuluga tegemist on, et kas see on heategevuskulu või see on ettevõtte majandustegevuse kulu või see on saate tootmise kulu," selgitas prokurör Õnne Neare-Vaarmann.

Loigo väidab aga ise, et kuna raamatupidamine on tema jaoks nagu veresoonkonnakirurgia, siis on ta kasutanud väga professionaalseid ja Eesti suurimaid raamatupidajaid.

2019. aasta oli "Kodutundele" erakordselt hea, kus koguti annetusi 440 000 eurot. Loigo ja teda esindav advokaat ütlevad, et aruandlusega tegelesid pädevad raamatupidajad, OÜ-l Õuetuba oli annetuste jaoks eraldi pangakonto, sest ettevõttel oli ka muid tulusid, ja aastapäevad enne skandaali puhkemist asutas ta heategevusraha jaoks ka mittetulundusühingu Kodutunne. Prokurör on seisukohal, et Loigo kattis annetusrahadega kulusid, mis ei paista kuidagi heategevusega seotud. Näiteks, 2019. aasta 10. mail – veel enne MTÜ loomist – korraldas ta enda suurejoonelise pulmapeo Pärnumaal, mille kulusid maksti OÜ Õuetuba rahast.

Turunduslikud pulmad

Loigo kinnitas "Pealtnägijale", et kandis umbes kolmandiku pulmapeo kuludest firma arvele ja lisas, et see ei ole keelatud tegevus. Prokurör Neare-Vaarmanni sõnul aga prokuratuuri arvestuste kohaselt kaeti pulmapeo kulud annetuste arvelt ning see ei ole lubatud.

Pulm oli Loigo sõnul osa turundusest ja seetõttu on ka põhjendatud, miks firma kulusid kandis. Loigo selgitas, kolmandik külalistest olid kohal turunduslikul eesmärgil ja kohal oli peaaegu kogu meedia. Võib eraldi vaielda, mis hetkel on pulma korraldamine mõistlik äritegevuse osa, aga Loigo sõnul ei maksnud ta selle eest kindlasti heategevusrahaga.

"Siis oleks mind süüdi mõistetud ja me oleksime kohtus. Peaks olema ikka päris kõrgelt kukkunud, kui hakkaksin enda pulma annetusrahade eest korraldama," leidis Loigo ja lisas, et ettevõtte rahadega võib ta seda teha, sest tema on ainuomanik ja maksud on makstud ning et talle pole maksuameti ega prokuratuuri poolt selles osas etteheiteid tehtud.

Produtsendi sõnul talus ta kahtluste tõttu kohutavaid vintsutusi. Arestitud kontode ja suurte õigusabikulude tõttu pidi ta maha müüma firma nimel olnud autod ja haamri alla läks palju kõneainet andnud maja. Tagatipuks lahkus eelmisel aastal terviserikke tõttu tema abikaasa, jättes 46-aastase naise leseks. Menetlus prokuratuuris venis neli aastat. Esialgu eelistas Loigo ise selgitusi anda kirjalikult ja samas väidab, et teda ei tahetudki pikka aega üle kuulata.

"Mul oli üks lootus. Mõtlesin, et võiks asi kohtusse minna, siis saaksin ma rääkima hakata ja mul oleks kellelegi vähemalt midagi rääkida. Siis mõtlesin, et saan praegu loota ainult kohtunikule, et ta mind päriselt kuulab," sõnas Loigo pisarsilmi.

Menetluse lõpetamine

Prokuratuur möönab, et mõningast venimist põhjustas prokuröri vahetus. Samas vahetas ka Loigo ise kaitsjat, et raha sai otsa, siis loobus Aivar Pilvest ja mõni aeg hiljem hakkas teda esindama Steven-Hristo Evestus. Varasem juhtiv riigiprokurör ja korruptsioonivaba Eesti eestvedaja tõi menetlusse pöörde – esiteks argumenteeris ta, et väidetaval kuriteol puuduvad konkreetsed kannatanud ja teiseks lõi letti värskeima juriidilise kirjanduse. Sarnase kahtluse puhul Saksamaal langetati kohtuotsus, mis tõdes, kui kasvõi 36% annetusrahast läks heategevuseks ja 64% korralduseks ning töötasudeks, siis kelmust pole.

Sellele pretsedendile tuginedes nõuti Loigo kahtlustusest loobumist ja prokuratuur suve lõpus seda tegigi.

"Kui me räägime olukorrast, kus "Kodutunne" ehk Kristi Loigo kogus heategevuslikul eesmärgil annetusi ja selle käigus pidi ka muid selle projekti realiseerimisega seotud kulusid kandma, mis oleksid nagu mõistlikud, siis ei saa rääkida sellest, et kuidagi oleks kedagi juba selles esimeses astmes annetuste kogumisega eksitatud," leidis Evestus.

Prokurör Neare-Vaarmann lisas omalt poolt, et "olukorras, kus on kogutud annetus mingi konkreetse projekti elluviimiseks ja see projekt on ellu viidud, siis ei ole keegi kahju saanud. Isegi juhul, kui sellest on veidi raha annetuse kogujale üle jäänud. See on põhjus, miks me menetluse põhiosas lõpetama pidime," ja lisas, et raha kuritarvitati olulises väiksemal määral, kui alguses kardeti.

Pretsedent tulevikuks

Kuigi Loigo pääses kelmuse kahtlusest ja ka tema arestitud vara hulk on langenud ligi 300 000 euro pealt 20 000 euro peale, siis prokuratuur heidab talle jätkuvalt ette OÜ Õuetuba raamatupidamise puudusi.

Loigo sõnul krabab prokuratuur õlekõrrest ja jonnib pärast kaotust. Kui juba nelja aasta taguses loos jõudsime järeldusele, et annetajatel on väga raske käest antud rahaga ringi käimist kontrollida ja korjanduste tegijaid distsiplineerib sisuliselt ainult isiklik maine, siis Loigo juhtumi lahend kinnitab seda paljude meelest veelgi.

Evestus loodab, et juhtum ei hägusta annetuste kogumise läbipaistvust. "Võib-olla on sellel selline väike pretsedentlik toime ka, et ikkagi peaks olema välja selgitatud, kas inimene on teadlikult teisi petnud või mitte," lisas ta.

Et Eestis pole ükski sarnane annetuskelmuse asi kohtusse jõudnud, siis võib Kodutunne luua pretsedendi, sest nagu selgub pole kuskil fikseeritud kui palju annetusraha peab minema heategevuseks ja kui palju võib kuluda muuks. Küsimuses, kas see juhtum võib panna kergemalt hingama näiteks Slava Ukraini ja Johanna-Maria Lehtme ning Toeta.me ja Henri Laupmaa, jäävad eksperdid eriarvamusele.

"Iga kaasus on väga erinev ja nagu ma mainisin, siis olukord, kus osaühing kogub annetusi, on praktiliselt unikaalne ja sellest tuleneb kohe teistsugune juriidiline lähenemine sellele olukorrale. Sellepärast ma ei saa kommenteerida neid teisi asju," ütles Neare-Vaarmann.

"Kui räägime turunduslikest üritustest, mis lõpuks teenivad ka eesmärki, et heategevusprojektid üldse teostuksid ja mille korraldamiseks on kindlasti raha vaja, siis kui seda raha on usaldusväärselt kasutatud ning projektid teenivad ikkagi seda eesmärki nii, et lõpuks annetuse saajal järg kuidagi paraneb, siis ma arvan, et kiidaksin selle heaks," kommenteeris Evestus.

Kuigi protsenti kuskil kirjas ei ole, siis tuleb Neare-Vaarmanni sõnul ikkagi mängu terve mõistuse printsiip ja igaühe õiglustunne ning hoolsuskohustus. "Siin on igaühe südametunnistuse küsimus. Me ikkagi eeldame, et annetusi koguvad isikud on suure südamega ja vastutustundlikud ja vaatavad, et raha läheks õigesse kohta," lisas ta.

Kokkuleppele ei lähe

Ehkki Kanal2 on Kristi Loigol suusad lõplikult ristis, peab ta enda sõnul läbirääkimisi teiste kanalitega, et saatega ekraanile naasta. Ta lubab jätkata juriidilist võitlust, kuniks ka viimased kahtlused tema nime kohalt on hajutatud.

Loigo sõnul on tema vastu esitatud süüdistuses endiselt täielik jaburus. "See on lihtsalt välja mõeldud. Nad tahavad raha saada. Prokuratuur tahab minult raha saada. Nad on seda nii kaua menetlenud, et läksid sellega uppi. Keegi peab selle kinni maksma," väitis Loigo ja küsimuse peale, kas ta seda ise tõsimeeli usub, vastas Loigo: "Täiesti kindlalt!".

Kohtuasjas kokkuleppele minna Loigo ei taha, sest keeldub süüd omaks võtmast. "Väga paljud advokaadid on öelnud, et 97 protsenti inimesi võtavad vahepakkumised vastu seetõttu, et nad saaksid asjaga ühele poole, sest see on nii kurnav nende jaoks. Ma ei võta seda omaks, kui ma ei ole võtnud ega teinud. Ma ei võta seda omaks, sest siis ma ju valetan," sõnas Loigo.

Moraal on sisuliselt sama, mis eelmistes lugudes: kui olete annetuse juba välja andnud, siis tugevaid garantiisid tegelikult ei ole. Kes tahab siiski natuke kontrollitumalt annetada, siis Vabaühenduste Liit on koostanud nimekirja neist, kes on liitunud annetamise hea tavaga.