450-pealise linnukarja perenaine: esialgu oli mõte enda tarbeks kanad võtta
Läänemaal asuvas Paju talus linde kasvatav Mareike Raba naeris "Maahommikus", et linnukasvatus on nagu nakkushaigus, kus ühest linnust saab väga ruttu mitu. Esialgu enda tarbimiseks võetud teise ringi kanadest sai kõigest mõne aastaga 450-pealine linnukari.
Kõigepealt jõudsid tallu teise ringi kanad. "See sai vist tegelikult alguse üldse sellest, et ma käisin päris mitmeid aastaid Soomes tööl. Ma teadsin kogu aeg, et ma tulen ühel päeval tagasi ja mingi hetk hakkas peas keerlema, et peaks enda tarbeks kanad võtma. Poeg Eerik ütles ka, et võtame oma munade tarbeks kanad. Aasta-poolteist hiljem tuli koroona peale ja siis sai otsustavaks see, et nüüd on aeg koju tagasi tulla ja rohkem tegelema hakata," rääkis Paju talu perenaine Mareike Raba. "Aasta-poolteist hiljem tulid haned, pärlkanad, kalkunid."
Raba rääkis, et kuigi haned kaitsevad oma karja väga, saavad kõik liigid omavahel läbi. "Kuna see maa-ala on nii suur, siis vägivalda ei ole. Pardid vahel kupatavad hanesid, aga see ei ole midagi erilist. Kõik lähevad õhtuks kinni, igaüks läheb oma aedikusse ja teab, kus ta koht on."
"See on nagu nakkushaigus – ühest saab mitu," naljatles Raba. "Alles paar aastat tagasi kui esimesed pardid tulid, mõtlesin, et mitte iialgi parti ma ei võta, mitte iialgi kalkun siia majja ei tule. Nad ei sümpatiseerinud mulle. Tänasel päeval on siin 15 parti ja neli kalkunit."
Linnukasvatus ei Paju talu ainus tegevusvaldkond. Seal kasvab ka ridade kaupa mustsõstrapõõsaid ning erinevaid juurvilju. Perepoeg Eerik Salfi eestvedamisel pandi kevadel kasvama ka omajagu kõrvitsaid.
"Pealinnas sai korra käidud, see mulle ei sobinud, kaua ma ei suutnud seal olla ja tulin siia, aga siin polnud jälle väga midagi teha. Mulle ei jäänudki midagi, pidin oma hobi leidma," rääkis ta otsusest kõrvitsaid kasvatama hakata. "Aiandusvärk meeldib mulle ja mõtlesin, et miks mitte proovida siis."
Esimene suurem kõrvitsakasvatus on Salfi sõnul ootuspäraselt läinud. "Ma ootasin muidugi paremat, aga on see, mis ma eeldasin. Kuna me siin midagi ei väetanud, kõik on mahe, siis õnneks taimed mingeid haiguseid külge ei saanud. Saak on selline, nagu see siin kõrge rohu sees olla saab. Ega see ilmselt väga palju paremaks ei lähegi, sest umbrohi kasvab üle ja võtab kõrvitsataimelt nii palju jõudu ära."
Paju talu värskeim ja ilmselt suurim projekt on istanduse rajamine. Maha läheb ligi 1500 kuslapuud, 1500 arooniat ja 1500 ebaküdooniat. "Kuslapuu sai valitud, sest selle populaarsus on kasvamas. Võib öelda, et see oli mõni aasta tagasi veel suhteliselt tundmatu, mõned üksikud kasvatasid seda siin Eestis, aga see kogub üha enam populaarsust, inimesed teavad, mis see on. Nii et tundus, et see võib ennast tulevikus ära tasuda," rääkis Salf.
Ebaküdoonia valiti pererahva eelistuse põhjal. "Sidruni asemel. See sai puhtalt meie oma maitse järgi võetud," märkis Salf ja lisas, et aroonia valiti mahla jaoks.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Maahommik", reporter-toimetaja Ode Maria Punamäe