Kärmase sõnul oli esimene "Pealtnägija" päris eriline. "Esiteks olime stuudios kahekesi, istusime pukkide peal, kui ma õigesti mäletan. Lisaks oli saates seitse lugu, saade oli hästi tihe. Mõned lood olid väga lühikesed, sellised viieminutilised," meenutas Kärmas.

"Pealtnägija" toimetuse ruumide riiulitel ei leba mitte suvaline praht ja träni, vaid muuhulgas näiteks šungiidi kivi ja tükid Boeingu lennukist, millel oli Eesti kohal mootoririke. "Lennukiturbiini tükk, mis komeetidena Otepää inimeste koduaedadesse lendasid. Tublid inimesed korjasid kokku ja tõid televisiooni, et uurige, mis asi see oli. Boeingu palgatud esindajad jõudsid ringiga ka meie juurde. Mul oli alguses neid metallitükke palju rohkem, nad võtsid need kõik kaasa, käisid neid kuskil uurimas ja ma palusin, et kas saaksin ühe suveniiri. Nad pidasid sõna," jutustas Kärmas.

Lisaks leiab mitmetest kappidest 25 aasta jagu kaustikuid "Pealtnägija" saadetega. "Ainuüksi "Pealtnägija" mappe on 38 tükki, aga seda paberit koguneb viimasel ajal vähem," tõdes Kärmas.

Mitu korda Kärmast kokku kohtusse on kaevatud, "Pealtnägija" tegija kokku ei ole lugenud. "Need jäävad mulle meelde, on küllaltki ekstreemsed ja haruldased, aga aastate jooksul on neid kümmekond ehk olnud on," arvas Kärmas.

"Ma ei tea, kas mul on endal paksem nahk või töntsim nägemine, aga enam ma ei tunneta, et inimestel jõnks südame alt läbi käib, kui mina välja ilmun või nendega ühendust võtan. Mingi oli küll nii, et kui inimesele helistasid, siis tundsid, kuidas teiselpool toru jättis süda löögi vahele või kostus jäist vaikust," tõdes Kärmas.

2016. aastal "Pealtnägijaga" liitunud Taavi Eilati üks hinnatuimaid suveniire saatetoimetuse kontoris on Põhja-Korea juurtega õlu. "Tegin mõned aastad tagasi loo mehest, kes käis muudkui Põhja-Koreas. Ta tõi mingit pulbrit, millest ise õlut tegi. Kinkis meile ka ja pani allkirja alla," rääkis Eilat ning lisas, et tegelikult kinkis mees talle kaks pudelit, millest ta ühe ära jõi.

Kaheksandat hooaega uuriva ajakirjanduse saates tegutsev Kristjan Pihl pani omalt poolt välja auhinna 2018. aasta Kuldne Tõkkepuu. "Üks asi, mille üle ma väga uhke olen. Sain selle auhinna loo eest, mis rääkis napikatest raudteel. Öeldi et, tegite suure asja ära," selgitas Pihl.