Kui muusikali laulude ja sõnade pool on jäänud Genka kanda, siis Paul Oja tegeles just muusika poolega. Seejuures pole partituuride loomine Ojale sugugi võõras. "Toe Tagi aegadel oli meil mingi hetk lausa kuueliikmeline ansambel koos kolme toru, kitarri, bassi ja trummiga. Me oleme teinud Genkaga varem ühe teatrietenduse ka, kus oli ka selline siduv muusikaline pool. Seal tulid taustad näitlejatele fono pealt, aga seekord on abiks Siim Aimla funk-bänd, kes saadab ansamblina kogu muusikali laivis," rääkis Oja "R2 Hommikus".

Oja sai muusikali jaoks kõlapildi loomise impulsi lapsepõlves maakohtade raadiotest kuuldud muusikast. "Maakohtades on köökides alati raadiod ja sellel ei olegi tihtipeale kindlat stiili, mis sealt tuleb. Seal on kõike, pigem on üldine foon, mis on selles kõiges ühine. Seal on rokki, on ilusaid ballaade, kõik, mis peab ühes korralikus muusikalis olema," rääkis ta.

Muusikali sisu on Paul Oja sõnul paari lausega keeruline kokku võtta. "Seal on seiklust, seal on kindlasti selline armastuse teema, seal toimub hästi palju. Ma saan ainult nii palju öelda praegu," kommenteeris ta.

Muusika loomiseks tegi Oja Vanemehe multikaid läbi vaadates ka eeltööd. "Ma arvan, et võib-olla see muusikal, mitte ainult muusika, aga ka just nende tegelaste mõttes läheb kuskile teise suunda. Aga mitte palju, seal on natuke rohkem mingeid nüansse," rääkis ta.

Muusikal pole Paul Ojale sugugi kuidagi võõras žanr. "Mul on suhe muusikaliga täiesti olemas ja mulle kuidagi meeldib, mulle meeldivad muusikalid ja tuleb välja, et Genkale ka. Ma arvan, et igas inimeses on väike osa sellist salajast muusikalifänni," muigas Oja.