Vlassov sõnas, et kui Toomemets 1975. aastal Kuldse Trioga liitus, oligi ta vaid Kuldse Trio liige ning muudes bändides mees sel ajal kaasa ei löönud. Enne Toomemetsa liitumist kandis Kuldne Trio nime Hõbedased Kaksikud.

"Kui me olime Hõbedasi Kaksikuid juba aasta aega teinud, tuli ta (Vello Toomemets - toim) Nõukogude armeest tagasi. Kohe esimene mees, keda me kolmandaks liikmeks mõtlesime, oli Vello. Ta oli ka kohe nõus. Nii meie koostöö ja sõprus algaski. Üldiselt teati teda varem kui Viiulikutsikat, nii teda hüüti. Mõtlesin, et meile sobiks suurepäraselt üks pill ka ansamblisse, mitte ainult kidra- ja mandoliiniklõbin, mingit viisipilli oleks ka vaja. Velts osutus selles mõttes meie jaoks kõige paremaks valikuks," rõõmustas Vlassov.

1976. aastal liitus Toomemets mitmeteks aastateks ansambliga Fix. "Ma ei tea, kes ta ära tinistas, aga Fixi ta läks ja sinna ta jäi," meenutas Vlassov. 1980. aastate keskel läks Toomemets Kuldsesse Triosse tagasi ning esines ansambliga 1990. aastani. "Kõige kummalisem on see periood, mil me kutsusime Vello Kuldsesse Triosse tagasi ja minu arust oli ta ka samal ajal Fixis, sest kui oli mõni esinemine, kuhu Vello ei saanud tulla – ilmselt oli ta siis Fixiga seotud –, siis me tegime kahekesi. Panime inimtopise toolile, nagu meid oleks kolm, ja tegime kahekesi," kirjeldas Vlassov.

"Ma mäletan veel, et meil oli Moskvas Eesti kontsert. Vello oli parajast Fixiga Venemaal tuuril ja saime asja niimoodi aetud, et Vello tuli pärast Fixi kontserti – ma ei tea, kus Venemaa otsas ta istus – rongile ja sõitis rongiga Moskvasse, talle mindi vastu ja toodi kontserdile. Saime kolmekesi korralikult ära esineda," meenutas ta.

Üks Kuldse Trio populaarsemaid laule on "Laip on laip", mis on tehtud loo "Live is Life" järgi. "Meil tuli see mõte pärast seda, kui käisime Bulgaarias ja nägime originaalbändi, kes "Live is Life" laulis. Nii tuli idee teha "Laip on laip". Kuna meil oli parajasti suur viinakeelu aeg, siis oli see nagu rusikas silmaauku," tutvustas Vlassov loo sünnilugu ning lisas, et Toomemetsal oli selle laulu jaoks täpselt paraja kõrgusega hääl.

Eriti kiitis Vlassov Toomemets lavalist olekut. "Nii naljakas kui see ka pole, Vello ei teinud laval praktiliselt midagi. Ta lihtsalt seisis tuima näoga, tegi oma viiulipoognad ära, laulis muidugi suurepäraselt kaasa, aga see tema lavaline olek – rahvas alati naeris! Ta oli selline kuju. Meie alati vehklesime ja rabelesime ja tegime tolaga, aga Veltsil aitas paarist lausest ja rahvas naeris."

Toomas Lunge: nii nagu igal geniaalsel heliloojal, on Toomemetsal samuti täiesti äratuntav käekiri

Lisaks neile ansamblitele, kuhu Toomemets ametlikult kuulunud on, on ta heliloojana paljude teiste koosseisudega seotud olnud. Justamendi liige Toomas Lunge rõhutas, et öelda, et Toomemets oleks kuidagi Justamendi hoovi ujunud, on sulaselge liialdus. "See hoov, kus Toomemets juba mängis, oli suurte poiste mänguhoov. Meie alles kiikasime väravapulkade vahelt," märkis ta.

Lunge rõhutas, et Fix oli noortele Justamendi tegijatele suureks eeskujuks. "Kui me alustasime, siis me kindlasti jäljendasime nii palju, kui välja tuli. Sinna sattusid kindlasti ka Vello lood. Vello viiulikäsitlus sobis meie tolleaegsele viiuldajale Tiit Nikopensiusele ülihästi. Just Fixi partiid õnnestusid kuidagi paremini ja need me prooviloomes kõik läbisime," meenutas ta. "Fix oli kõigile, ka vanematele moosekantidele, suureks innustuseks ja eeskujuks, sest teist niisugust professionaalset bändi Tartu kandis ei olnud. Fix oli ikkagi teatris palgal ja päris profid."

Lunge sõnul sattus Justamendi tulek aega, mil Fix väikeses loomingulises vaakumis oli. "Priit Pihlap oli Tallinnasse läinud, teised askeldasid niimoodi, et Vello ja Juhani (Juhan Sütt - toim) looming jäi justkui mõnes mõttes ripakile. Meie siis näppasime korraks selle kuldvõtmekese ja saime need terakesed endale. Ja näe, kuhu see asi lõpuks välja viis," rõõmustas ta.

"Nii nagu igal geniaalsel heliloojal, on Toomemetsal samuti täiesti äratuntav oma käekiri," rõhutas Lunge. "Tal on üks erakordne omadus – ta suudab teha selliseid lugusid, mida me kõik oleks justkui varem juba kuulnud. Sa tead, kuidas see lugu läheb, aga ometi sa ei ole seda varem kuulnud. Tajud kuidagi kuklanahaga, et sinna see viis läheb. Ometi on need täitsa värsked," kiitis ta Toomemetsa heliloomingut.