Kunagi aastaid tagasi ütlesin ühes intervjuus, et minu ajakirjanduslik karjäär võib kulgeda ootamatuid radu pidi, aga "Pealtnägijas" ma ennast küll ette ei kujuta. Ometigi teen juba kolmandat aastat nimelt sellesse saatesse lugusid ja kultuuriinimeste – nagu Mait Malmsten, Voldemar Kuslap või Jaan Tätte – portreteerimise kõrval sattun vahel ka n-ö tänavale.

Näiteks 2024. aasta alguse krõbekülmal hommikul filmisime supijagamist Tallinna keskturul, mida juba aastaid veab endine kriminaal, narkokuritegude eest karistatud Sander Kukk. Tema ja sarnase elumuutuse läbi teinud Sandri saatusekaaslaste lugusid salvestades hakkasin tahes-tahtmata oma elu analüüsima.

Äkki ma olengi mugavustsoonis? Mida reaalset ma teen, et mõnel inimesel või minu riigil tervikuna läheks paremini? Selle loo kangelaste julgus ennast ja seeläbi maailma muuta oli võimsalt inspireeriv. Ja päris pikk pai sai hingele tehtud nende vaatajate abiga, kes tänu "Pealtnägijale" annetasid MTÜ-le Tänavatöö piisava summa, et Sander saaks toidukogumiseks ja supivedamiseks uue bussi.