"Aina rohkem on rõivaste tootesiltidel kirjas, kui veekindel see toode on. Veekindluse skaala on tavaliselt märgitud tuhandetes, üldiselt on see number 3000–10 000 vahel, mõnikord ka 15 000 ja mida suurem number, seda veekindlam. Aga vaatama peaks kindlasti ka hingavust. Need kaks näitajat käivad käsikäes," ütles Tallinna Tehnikakõrgkooli moetööstuse õppekava juht Marika-My Laid.

Hingavuse näitajaga on Laidi sõnul samamoodi, et mida suurem number, seda rohkem materjal hingab. "Kui sa liigud ja eritad soojust, siis niiskus läheb kehast eemale läbi selle kanga."

Laidi sõnul on kummiriided sellised, kust pealt jookseb pori kergemini maha, aga need riided ei hinga. "Palju oleneb sellest, kuidas kangast on töödeldud. Kui materjali hõõrudes on sõrme alla tunda kilekihti, siis tähendab see seda, et materjali on töödeldud altpoolt ja ta püsib palju kauem. Mida vähem selliseid riideid pesta, seda parem," õpetas Laid.

"Kangad on juba sellised, et kui porine laps tuleb tuppa, siis tuleks lapiga esmajoones kõik riided puhtaks teha ja siis alles vaadata, kas pesumasinasse on üldse vaja need panna. Iga kord neid riided pesumasinasse panna ei ole hea mõte, sest see kahjustab kummist kihti selle rõiva sees, iga pesukorraga veekindluse kaitse väheneb," toonitas Laid.

Teine variant nende kangaste puhul on, et need ei ole alt töödeldud, vaid pealt. "Kangad, mis ei ole veekindlad, vaid vetthülgavad, on sellised, et hoiab kerge vihma ära, aga paduvihma käes saad ikka märjaks," lisas Laid.

Laidi sõnul tegid nad Tallinna Tehnikakõrgkoolis uuringu, kuidas selliseid riideid kuivatada. "Kui panna selline toode otse radiaatori peale kuivama või otse väga kuuma kuivatuskappi, siis see kumm hakkab mõranema ja hävib kiiremini ära. Ehk et väga tulist ja kuuma see materjal ei taha," ütles Laid.