Kui Kristmanni sõbrad teda Kuu peale saadavad, siis vastab ta "tänan kutsumast". "Hea meelega läheksin Kuule ja loodan sinna kunagi ka minna," ütles materjaliteaduse doktorant Kristmann "Hommik Anuga" stuudios.

"Meil on hästi palju räägitud taastuvenergiast. Päike paistab meil iga päev täiesti tasuta ja mõistlik on seda ära kasutada. Meie laboris Tehnika Ülikoolis tehakse täiesti unikaalse tehnoloogia abil hästi õhukesi ja painduvaid päikesepaneele, mis näevad natukene välja nagu liivapaber," selgitas Kristmann.

"Mina püüangi oma teadusprojekti käigus neid päikesepaneele valmistada püriidist ehk rauddisulfiidist. Tegemist on kõige soodsama materjaliga, millest on võimalik päikesepaneele valmistada," lisas Kristmann.

Täna toodetakse meile tuttava välimusega päikesepaneele ränist. "Räni on hästi hea materjal, aga hästi kallis ja seda tuleb hästi kõrgetel temperatuuridel töödelda, nii et energia sisend, mis ränipaneelide tootmisse läheb, on hästi suur ja tasuvus aeg on hästi pikk. Me tahaksime teha soodsamaid päikesepaneele, mida saab kergema vaevaga valmistada. Need oleksid hästi kasulikud maarakendusteks, aga meie vaatasime ka kuurakenduste peale," rääkis Kristmann ning lisas, et Kuul leidub nii rauda kui väävlit.

"Inimesed hakkavad tõepoolest Kuule naasma ja sinna ka püsivat asustust rajama. Sellel on mitu eesmärki. Seekord mitte lihtsalt näidiseid võtma, nagu Apollo missioonide käigus, vaid nüüd Artemise missioonide käigus ehitatakse sinna püsivat baasi. Lisaks saab Kuud kasutada vahepeatusena enne järgmistele ja kaugematele taevakehadele minemist," sõnas Kristmann, pakkudes välja, et see võiks hõlbustada inimeste Marsile jõudmist.

Kui projekt jätkub sama edukalt nagu seni, siis Kristmann usub, et uued päikesepaneelid võivad Kuul oma koha sisse võtta veel tema eluajal. Järgmine Kuu missioon on plaanis 2026. "Esimesel korral ei hakata sinna muidugi maju ja autosid ehitama, aga ma usun, et 10 aasta pärast oleks mingit sorti asustus realistlik," leidis Kristmann.

Kristmanni lemmikpaik Kuul asub Maa kaaslase lõunapooluse lähedal. "Seal on erinevaid hästi huvitavaid sügavaid kraatreid. Sealhulgas näiteks Shackeltoni kraater. Kuu lõunapooluse lähedal asuvates sügavates kraatrites on pidevalt vari, seetõttu pidevalt ka hästi külm. Nii et nende kraatrite põhjades on veejääd ehk sinna minnes võiksime toota vett ja hapnikku. Hea koht, kuhu inimkond võiks vaadata ja seetõttu ka minu lemmik," selgitas Kristmann.