Ahto Külvet: Ulgu-Eesti muusika parimad palad võiksid olla meie kultuuri osa
Laupäeval toimus Tartus kümnes Psühhodisko konverents "Kodus ja võõrsil", mis keskendus Ulgu-Eesti muusikale.
Ulgu-Eesti muusika sai esimest korda suurema tähelepanu osaliseks, kui 2015. aastal ilmus Vaiko Epliku ja Maarja Merivoo-Parro eestvedamisel kolmest plaadist koosnev kogumik "Esto-muusika - Ulgu-Eesti leviplaadid 1958-1988". Külveti sõnul on kogumik tänaseni Ulgu-Eesti muusika piibel.
"Välis-Eesti muusika, mida tehti päris palju, ongi kurioosum. Lähed peole, keegi paneb peale ja siis imestad, et mis see on. Minu eesmärk oleks tutvustada seda muusikat nii, et kõige paremad palad oleksid meie kõige ühise kultuuri osa. Ehk siis et ei oleks eraldi Välis-Eesti muusikat, vaid on Eesti muusika," selgitas Külvet Raadio 2 hommikuprogrammis.
Plaadipoodnik tõdes, et ilmumisajal need albumid Eestisse eriti ei jõudnud. "Tiraažid võisid olla umbes sellised nagu praegu, üle tuhande plaadi, aga kui palju erinevaid albumeid kokku on, seda ei tea keegi. Ma kaldun arvama, et kui vinüülidest rääkida, siis üle 400. Aga tegelikult tehti ka kassettidele muusikat," rääkis Külvet. Samas usub ta, et suurem osa muusikast on juba teada, aga seda muret, et enam midagi avastada ei oleks, ei ole.
Psühhodisko konverentsil Tartu Ülikooli raamatukogus räägibki Vaiko Eplik Välis-Eesti muusikast, mis jõudis kassettidele. "Mis keerab veel ühe kiiksu peale. Kuna kassetti oli ka soodsam välja anda kui vinüüli, siis seal sai ka rohkem eksperimenteerida," lisas Külvet. Lisaks tutvustas Maarja Merivoo-Parro Austraaliast leitud Välis-Eesti muusikat.
Ulgu-Eesti muusika elu oma ajas ja ruumis sõltus väga palju riigist ja kontekstist, milles nad ilmusid. Rootsis tegutses üks plaadifirma, mis andis välja üle 200 vinüüli Eesti muusikaga. Ameerika Ühendriikides ilmus paarkümmend plaati baptistlikule kirikule kuuluva plaadifirma alt.
Üks huvitavamaid tõikasid on seotud Stockholmis tegutsenud bändiga Avo & The Cadose ja nende 1985. aasta looga "Seiklema". "Väga lahe ja kaasahaarav lugu. Hakkasin uurima, kuidas see üldse plaadile sai ja tuli välja, et Rootsis korraldas Eesti plaadifirma konkursi, et leida mõni hea laul. Noored, kes bändis tegutsesid, tegid oma arust sellise nalja loo, mida võib ka bändi nime põhjalt eeldada, aga tuli välja, et see naljalugu oli nii hea, et see anti hoopis singlina välja," jutustas Külvet.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "R2 Hommik", intervjueerisid Bert Järvet ja Jüri Muttika