Sügise saabumine seab inimeste vaimse tervise ette uued väljakutsed. Mandli sõnul on olemas kahte sorti inimesi. Ühed, kes tunnevad, et suvi on väga väsitav, kus tuleb ühe päeva sisse ära mahutada kõik rannaskäigud, reisid ja muu, mida muidu teha ei jõua. Neid inimesi võib sügise saabumine lõõgastada, lõpuks on õhtud pikad, rahulikud ja pimedad ning saab olla kodus.

"Loomulikult on teine pool, kes teab, et tavaliselt talve keskpaigaks tundub kõik olevat stressirohkem kui tegelikult on, sest tõesti valgust on vähe, tekib rusuv tunne, on raske. Aju kord juba on selline, et võtab hästi palju infot keskkonnast, mitte ei vaata nii väga ratsionaalselt seda, mis elus toimub," selgitas Mandel.

Ta tõi välja, et üks kõige levinumaid vaimse tervise teemalisi müüte on see, et regulaarselt õigetesse kastidesse linnukesi pannes ei saa sinuga midagi juhtuda. "Et kui teed iga päev 10 000 sammu, jood rohelist smuutit, täidad tänulikkuse päevikut, on õnnelik pere ja sõbrad ümber, siis ei saa midagi juhtuda. Aeg-ajalt tuleb meelde tuletada, et aju on organ nagu iga teine. Ta on vee ja rasva plönn, mitte maagiline ja kosmiline arvuti, mida sa saad juhtida. Kõik organid jäävad vahel haigeks ja eriti organid, mis on saanud väga pikalt ülekoormust," rääkis Mandel.

"Näeme igasuguseid vaimse tervise haiguste ja häirete vallandumist eriti just siis, kui elus on toimunud suur krahh, leidub mõni suur stressiallikas, mõni suur muutus ja see loomulikult mõjub ühele organile ekstra koormavalt. Ehk tuleb meeles pidada, et nendel hetkedel ollakse riskigrupis," sõnas psühholoog.

Kahjuks on nii, et vaimset tervis vereproovide või EKG-ga hinnata ei saa. "Selleks, et saada aru, milline on aju tervis, tuleb osata analüüsida, kuidas me ennast tunneme. Loomulikult iga päev midagi ikka natukene muutub. Sellist inimest ei ole ma kunagi kohanud, kes on iga päev skaala keskel ja pöidlad püsti, kõik on nii, nagu olema peab, ja mitte ühtegi muret ei ole," selgitas Mandel, lisades, et tähele tasub panna muutusi, mis on kestnud rohkem kui nädala.

"Kui midagi on juba kaks nädalat väga kiivas, siis tasub igaks juhuks professionaalide poole pöörduda ja uurida, et ega ei ole aju tervisega midagi nässu läinud," lisas ta.

Üks esimesi märke, mis inimesele probleemist aimu võib anda, on raskused õhtul magama jääda. "Aju ketrab mingeid mõtteid, ei jää enam vait, pidev infovoog ajus, eriti kui need on murettekitavad mõtted, siis see võib olla ohumärk. Mina isiklikult valin mõelda toredaid mõtteid, unistusi, fantaasiaid, mitte ei planeeri järgmist päeva vahetult enne magamajäämist," ütles Mandel.

Teine märk on söögiisu kadumine või vähenemine, tunne, et tuleb ennast sööma sundida. "Või vastupidi kõht on kogu aeg hästi tühi ja tunned, et sul on kogu aeg energiat juurde ja juurde vaja. Kui toimub selline muutus ja inimestel on parajasti stressirohke periood, siis tahetakse kontrolli enda kätte tagasi. Väga tihti toidulaud on esimene, kus proovitakse ennast läbi materdamise kuidagi kontrolli alla saada. Väga tavaline on see, et tuntakse, et süüakse rohkem, järelikult see on juurpõhjus ja järelikult tuleb piirata söömist."

"Vaimse tervise seisukohast on lähenemine pigem see, et kui tunned, et midagi on praegu puudu kas toidu- või elulaualt, siis lisa seda, mis on praegu puudu. See on sõbralikum viis, et proovida asju tasakaalu saada," lisas ta.

Samas toonitas Mandel, et kõik ei ole ikkagi inimese enda teha. "Loomulikult, kui su elus on palju ka väliseid stressiallikaid, sealhulgas lähedaste haigused või lihtsalt muremõtted maailma pärast, siis ei saa arvata, et piisab ainult sellest, kui sina ise mõtled natukene paremini ja sööd natukene rikkalikumalt ja magad rohkem. See võib olla nagu plaaster luumurrule. Peamiselt tuleks endaga analüüsida ausalt, kuidas sa end viimasel ajal tunned ja millega aju üldiselt tegeleb. Kui avastad, et aju on tegelenud ainult muremõtete lahendamisega, siis võib-olla on see märk sellest, et kuskil on mingi ülekoormus," tõdes Mandel.