"Pipra vili on pisikene luuvili, millest saadakse kolme tüüpe maitsevürtse. Musta pipratera, valget ja rohelist pipart," ütles Tallinna Botaanikaaia metoodik Tiia Jaanus. "Erinevad on töötlusviisid, must pipar on saadud kuumtöötlusel, see on pooltoores, enne täisküpsust ära korjatud vili. Samamoodi on poolküps ja enne täisküpsuse saavutamist kogutud vili roheline. Aga seal ei toimu kuumtöötlemist."

Valge pipar on Jaanuse sõnul täisküpsuse saavutanud vili, millelt pealmine viljakest on eemaldatud.

Roheline pipar on maitselt kõige mahedam. "Oksakese küljes ongi pisikene luuvili pikas kobaras. Lihtsustatult öeldes näeb see eemalt vaadates välja nagu punase sõstra kobar, sest küps vili on punase välimusega. See oksakene kasvab päris kõrgeks liaaniks ja võib koguni kasvada nelja meetri kõrguseks roniva varrega taimeks. Botaanikaaias on pipraliaan täiesti olemas. Ta ka õitseb, aga kahjuks ei ole viljakesi külge tulnud," selgitas Jaanus.

"Roseepipar, mis pärineb hoopiski Lõuna-Ameerikas kasvavalt puult, mis on hoopis teistsugune puu," tõi Jaanus võrdluse.

"Need on meloni nimega kõrvitsalised, mida nimetatakse pisimeloniks. Seest meenutab natuke kurki ja maitse on ka hapuka kurgi moodi. Sellest saab teha põnevaid hoidiseid või lõigata salati sisse," ütles Jaanus.

"Ogamelon meenutab ka sisult kurki, aga on maitselt võrreldav kurgi ja sidruni kombinatsiooniga, natuke hapukas. Ogamelonist tehakse magustoite."

"Mehhiko füüsal ehk tomatillo või öeldaksegi Mehhiko tomat. Kui ta on küps, siis ta maitselt meenutabki tomati viljaliha," lisas Jaanus.