Hoidlast leitud inimkäsi lükkas käima arutelu inimluude säilitamisest
Linnamuuseumist toodi "Ringvaate" stuudiosse väga haruldased leiud nagu inimese sääreluu, inimkolp ning Niguliste legendaarse muumia kirstu jalg. Muuseumi arheoloogiaosakonna juht Mirey Rütmani sõnul lükkas hoidlast leitud inimkäsi käima diskussiooni inimluude eetilisusest muuseumis.
"Me ei tea, kellele see Pirita kloostri reliikvia kuulus, aga selgus, et viiest reliikviast neli on pärit Eestimaalt. Need anti nunnade kätte, aga need on suure tõenäosusega olnud omaaegsed pettused," ütles Linnamuuseumi arheoloogiaosakonna juht Mirey Rütman.
Rütmani sõnul peeti neid päris reliikviateks, aga reliikviad on sajandeid olnud ärimudeliks. "Inimene, kelle sääreluu see oli, toimetas ringi 13-14. sajandil. Kõige vanem on viies-kuues sajand, ja tema asub praeguses Pirita kloostris, mis on toimiv klooster."
Linnamuuseumis toimub sel sügisel arheoloogisügise raames avalik diskussioon inimsäilmetega seotud eetiliste küsimuste üle teadus- ja muuseumimaastikul.
"Näituse eesmärk ongi küsimusi tekitada, mitte vastuseid pakkuda," lisas Rütman.
"Et me inimluid muuseumis karpides hoiame, kas see on eetiline, sest need on kunagi olnud ju isikud. Üks käsi tuli ka välja Pirita kloostri arvele võtmata leidude seast muuseumihoidlast. Ja seesama käsi lõi käima selle ürituse, kus me üritame neid vastuseid saada, sest me ei tea, kust see käsi tegelikult pärit on."
Stuudiosse oli kaasa võetud ka inimkolp. "Tegemist on 1882. aastal Imanta tänavalt leitud koljulahangu jäänusega. Sinna sisse on sulepeaga kirjutatud, kust ta leiti. Kolba lugu on ka natuke salapärane, sest kui ta leiti, siis ta ei jõudnud kohe muuseumisse, 1958. jõudis alles muuseumisse. Ilmselt hoiti seda kellegi kodus ja järeltulijad tõid selle hiljem ilmselt muuseumisse. Aga meil tekkiski eetiline küsimus, et miks see kolp meie muuseumis on, me oleme linnamuuseum. Miks ta ei ole näiteks tervisemuuseumis, aga vastust me ei tea," ütles Rütman.
Linnamuuseumis avataval näitusel on väljas ka kirstujalg. "Kirstus oli meie kuulus hertsog de Croy ehk siis Niguliste muumia. Legendaarne kuju, kelle surnukehaga on väga huvitavalt ringi käidud, sellega teeniti raha. Elu ajal oli ta kõigile võlgu ja teda ei tahetud maha matta, ja siis ta lihtsalt kuivas ära kiriku keldris. Ja siis hakati teda raha eest näitama. Praegu ta on betooni valatud. Niguliste kirikust sisse minnes on tema hauaplaat kohe valvuri kõrval," selgitas Rütman.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade"