"See film on päris aus. Seal ei ole midagi ilusamaks tehtud ega koledamaks. Nii julm ta seal lõpus oligi, paraku ta jah lõppes nii," kommenteeris Milk filmi.

Tütre karjääri lõpp enam emale pisarat silma ei too. "Eks kurb on olnud ikka, aga tal on vahvalt läinud elu edasi, et ainult võib rõõmu tunda praegu," sõnas Milk, kes sai värskelt ka vanaemaks. "Ma proovin olla päevast päeva seal kõrval ja aidata, kui on vaja ning samas mitte liiga palju sinna toppida ennast."

Valiku tennist mängida, ei teinud Milki sõnul ta Aneti eest ise ära. "Selle valiku tegi tegelikult temaise. Kuna ma olin treener, siis ta lihtsalt oli minuga kaasas. Talle nii õudselt see mäng meeldis ja sobis ka tema iseloomuga kokku. Võistelda ja võita ta on eluaeg tahtnud."

Filmis tuleb palju jutuks Kontaveiti saatnud üksildus, mis profisportlase eluga kaasa tuli. "Sa püüadki olla tema jaoks alati olemas, sest teisiti sa ei saagi. Praktiliselt 12-aastasest saadik ta on treeneritega käinud turniiridel ja ütleme nii, et treener on lõpuks treener, ega ta ei ole selline, kellele sa kõiki asju alati rääkima lähed. Ega see on olnud päris raske aeg. Kerge ei ole ka emal olla, et laps on sul kogu aeg kaugel," rääkis Milk ja märkis, et on suutnud Anetti vaadata nii ema kui treenerina korraga.

Milki arvates on Kontaveidi edu taga olnud lihtsalt õigete valikute tegemine. "Ta on tasapisi läinud, ei ole olnud, et tõusen ja siis langen. Ta on läinud kogu aeg tõusvas joones. Ju meil on olnud õnne ja õigeid valikuid on tehtud rohkem kui valesid," sõnas ta.