Ninasarvikute talitaja: suhteloomise alus on toit
Tallinnas uue koduga harjuvate ninasarvikute talitaja Marika Hiob ütles "Ringvaatele", et kuigi emased ninasarvikud territoriaalsed pole, ei ole neil veel motivatsiooni talitajatega koostööd teha. Seda üritavad talitajad ajapikku maitsvate vahepaladega parandada.
Teravmokk-ninasarvikud Binti ja Elba tulid Tallinna loomaaeda Tšehhimaalt. Binti on noorem ja sündis 2003. aastal Berliini loomaaias. Ninasarvikute talitaja Marika Hiobi sõnul on Binti väga sotsiaalne. "Ka Tšehhis suhtles ta väga palju inimestega. Ta oli see loom, kellele võõrad inimesed tohtisid raha eest toitu anda ja paitada teda. Ta on sõbralik, aga metslooma kohta ei saa seda kunagi lõpuni väita," selgitas Hiob.
Tšehhi loomaaias sündinud Elbal on vanust 28 aastat. "Väärikas eas daam, kes ei ole varem reisinud. Nii et tema jaoks on see suur elumuutus. Tema ei ole nii väga toidule orienteeritud, selles mõttes on temaga raskem ja ta on äkilisema iseloomuga," rääkis Hiob.
Loomaaedades on ninasarvikute keskmine eluiga 35 kuni 40 eluaastat, nii et preili ja väärikas daam võivad külastajaid rõõmustada veel kaua. Järglasi saada pole plaanis. "Elba on paljunemiseast juba väljas. Ta on kolmekordne ema ja lausa vanavanaema, nii et tema on väljateenitud pensionil. Binti tõenäoliselt lapsi ei saa, kuna siiamaani ei ole see tal õnnestunud," sõnas talitaja.
Kuigi ninasarvikud peavad kohanema uute lõhnade, uue toiduga, uue keelega, uue territooriumi ja uute häältega, siis õnneks ei ole ninasarviku emased kuigi territoriaalsed. "Sellepärast on neil natukene lihtsam kohaneda, sest võtavad territooriumi kergemini omaks," selgitas Hiob.
Esialgu pole ninasarvikutel, kes on pidanud keskkonda vahetama ja hetkel veel karantiinis viibivad, mingit motivatsiooni koostööd teha. Metsloomadena puudub neil ka soov inimestele meeldida. Talitaja ja looma suhtluse aluseks on maitsvad suupisted. "Talitaja annab midagi head, loom on rõõmus ja vaatab, et ohoo, see on täitsa tore inimene. See on treenimise algus. Hiljem see tähendab, et nad lasevad ennast igalt poolt katsuda ja kui on vaja mingit veterinaarprotseduuri teha, siis nad pööravad õige külje, näitavad oma kõrva ja heal juhul teevad ka suu lahti."
Hiobi sõnul läheb aega umbes aasta enne, kui talitaja ja ninasarvikud üksteist täielikult tundma õppivad. "Täielikku vastastikku usaldust ei teki vist mitte kunagi. Inimene ei tohigi looma täielikult usaldada ja ega loom ei saa ka inimest lõpuni usaldada, sest inimene on samamoodi üks ettearvamatu olend," muigas Hiob.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Ringvaade"