"Eks see teade tuli ikka ootamatult, ühtpidi on ju selge, et kuus aastat olla ühe organisatsiooni juht on pikk aeg, aga ajakiri Eesti Naine on minu armastus, nii et selles mõttes oli ikkagi üllatav," kommenteeris elupõline ajakirjanik Heidit Kaio oma lahkumist Eesti Naise peatoimetaja kohalt. "Palgatöötajana tuleb arvestada omaniku tahet, mis iganes see siis on."

Kaio sõnul on elu üks olulisi õppetunde õppida lahti laskma. "Ma võin ennast isegi peaaegu et elukutseliseks juhiks pidada ja see, et mingi hetk tuleb lahti lasta, see on mõistetav. Samamoodi on ka inimestega, ka neist tuleb osata lahti lasta. Meil on kindlasti kalduvus klammerduda ja töö ei ole kindlasti küll see, mille külge klammerduda. Palju keerulisem on see, kuidas enda lähedastest lahti lasta, enda vanematest, lastest, need on päris lahtilaskmise õppetunnid."

Kaio sõnul tehti talle huvitav ettepanek luua Heidit Kaio maailm. "See kõlab üsnagi ambitsioonikalt, aga samas ka põnevalt. Mingis meediaväljaandes siduda jupp suisa isikunimega, see on üsnagi ebatavaline, see tuleb mul enda jaoks ka veel läbi mõtestada. Ma tahaksin, et see oleks võimalikult multimeedia, et seal oleks nii kirjutavaid, näitavaid kui rääkivaid meediavahendeid."

Kaio sõnul võib tunduda, et Eesti Naise sisupool on hüplik, kuid see hüplikkus tuleneb tema sõnul sellest, mida elu parasjagu ette toob, mis on parasjagu huvitav ja köidab.

Kaio on olnud Postimehe uudistejuht, Järva Teataja peatoimetaja, telekanal TV1 uudistejuht, Äripäeva uuriv ajakirjanik. "Äripäevas oli ka minu kui uuriva ajakirjaniku kõrgaeg," lisas ta. Äripäevast liikus ta edasi Eesti Ekspressi.

"Minu karjääri puhul võib öelda päris huvitavalt, et ma olen olnud lapsjuht. Ma olin Tartu Postimehe peatoimetaja ja ma olin siis alles täitsa laps, võibolla 24-aastane. 26-aastaselt olin Postimehe uudistetoimetuse juhataja. Sealt edasi Järva Teataja peatoimetaja ja telekanali TV1 uudistetoimetuse juhataja. Minu juhikarjäär jäi seisma koos laste saamisega ja tegelikult seisis täpselt senikaua kuni noorem laps, mu kolmas laps sai nelja-aastaseks ja siis hakkas uuesti liikuma," meenutas Kaio.

Vahepealne aeg, laste saamise aeg oli Kaio sõnul väga intensiivne ajakirjanikuks olemise aeg.

Aasta aega oli Kaio Ingrid Veidenbergi kutsel käivitamas Eesti Päevalehe nädalavahetuselisa. "Sellega sai täiesti nullist alustatud ja sealt kutsus Mart Luik mind juhtima ajakirja Pere ja Kodu, mis oli mulle täiesti uus väljakutse, sest ma polnud ajakirjadega tegelenud. Aga teistpidi see tundus jälle nii huvitav, et ma järsku saan muuta enda vahepealse laste ja perega tegelemise aja karjääriks."

"Ma olin seda marssalikepikest salaja hinges kandnud, et ma tahaksin seda kohta," meenutas Kaio ajakirja Eesti Naise peatoimetajaks saamise soovi.

Eesti Naise kaanele valitakse persoone Kaio sõnul ninatunde järgi. "Üks peatoimetaja olulisemaid omadusi on see ninatunne, mis peab tunnetama publikut, kas see inimene on armastatud ja tahetud oma elutuppa ja kas sul on tema kohta küsimusi."

"Eesti Naise kaas ei ole see koht, kus vastuolulisi inimesi või külmi ja konfliktseid keerulisi isiksusi presenteerida, vaid pigem loeb see, kas lugeja tahab temaga tuttavaks saada. Me suhtume inimesesse, kellest me kirjutame, lugupidamisega ja ma näen, et meie lugejad tahavad seda. See annab mingisuguse turvalisuse. Mina pean ennast Eesti Naise lugejaga samastuvaks," tõi Kaio sarnasuse välja.

Paralleelselt Pere ja Kodu ning Eesti Naise peatoimetaja tööga oli Kaio ka ajakirja Tervis Pluss peatoimetaja. "Ma arvan, et terviseajakirja tehes olime me üsna moodsad, mul olid eeskujuks soomlaste sarnased ajakirjad ja ka rootslaste, aga ma arvan, et me olime neist isegi huvitavamad, lähtusime seal ideest, et meie eesmärk on lugusid jutustada," meenutas Kaio.

Kaio kirjutatud raamat "Vestlused Priiduga. Lahutus" ilmus napilt alla aasta pärast seda, kui Kaio oli lahutanud oma 23 aastat kestnud abielu Priit Kuusest.

"Elu üks olulisi osasid on kriisides käimine ja need kriisid võivad olla väga erinevad, võib ka öelda, et see on hinge pime öö, et sa lähed nagu kangelane, tõrvik käes, allmaailma ja kuidas sa sealt siis välja tuled. Selleks kriisiks võib olla lahutus, aga see võib olla ka depressioon, lähedase surm, neid allilmas käike tuleb ette kõikidel inimestel ja erinevatel põhjustel. Küsimus on selles, kuidas sa nendega toime tuled ja pigem tuleks neid võtta kui muutumise võimalusi, arengu võimalusi," selgitas Kaio.

Kaio tunnistas, et kartis väga selle raamatu tagasisidet. "Kartsin, et seda võetakse kui mingisugust musta pesu pesemist, aga tegelikult on see ju mõtisklus, minu elu vaatlus, aga esimene kiri, mis ma sain, tuli meesterahvalt paar päeva pärast raamatu ilmumist ning selles ta tänas mind, et ta sai raamatust jõudu oma kooseluga jätkata," oli Kaio positiivse tagasiside eest väga tänulik.

Positiivset tagasisidet jagasid talle nii mehed kui ka naised. "Tagasisidet tuleb siiani," lisas Kaio.

"Üks olulisemaid õppetunde elus on, et me kipume ennast ära kaotama pikal teekonnal, see võib olla paarisuhtes, aga see võib juhtuda ka täitsa üksi olles. Iseendaga uuesti suhte loomine võiks olla keskeakriisi üks ilusaid mõtteid. Seda, et see kontakt läheb elu jooksul ühel hetkel kaduma, tuleks võtta kui normaalsust," arvas Kaio.

"Selleks, et elada, on vaja julgust ja julgust on vaja kasvatada. Jube palju märkan, et inimesed on eluarad. Seda on näha kasvõi väikestes otsustes. Seda ütles mulle kunagi Tiina Väljaste, et elamiseks on vaja julgust. Ega kaotada pole ju midagi, lõpp on kõigil ühesugune, ükskord me sureme kõik niikuinii."

Kaio sõnul tuleks mõelda ka sellele, kuidas vananeda. "Kui sellest keskea madinast üle saada, siis järjest enam kohtab ka seda mõtisklust, et nüüd me oleme selles kohas, kus me peame püüdma koos hakkama saada, nüüd ei ole enam põgeneda kuhugi, ja see on väga ilus mõte."

"Laste suureks kasvamine ja pesast välja lendamine on igasuguse paarisuhte üks olulisemaid võtmepunkte, see on tõe hetk," leidis Kaio. "Oma lastesse ei tohi ka klammerduda ja neil järel käia, et "aga sinu pärast ma ju seda kõike teengi," see on lastele väga koormav."

Kaio hakkas Eesti Naises väärtustama küpse naise elukogemust ja välimust ning rääkis sellest, et vanemat naist ei tunnustata, ei märgata, ei edutata.

"60 pluss naisel on ikkagi väga keeruline uuesti tööd leida, eriti erialalist tööd. Ma pakun, et see ei ole ainult naiste probleem, see puudutab tugevalt ka mehi, nemad on lihtsalt vähem häälekamad. Ma arvan, et teame kõik 50 pluss mehi, kes on kaotanud oma juhitöö ja ei leia enam uut tulemist ning siis on juba ka eneseväärikus pihta saanud ja jäädakse ka depressiooni tiirlema. Aga see on ju selge, et juhid ei sure juhina, kui nad pole diktaatorid," tõi Kaio välja.

Suitsiidikajastus on Kaio sõnul praegu eesti ajakirjanduses läbi suurt muutust. "See teema on meil olnud totaalne tabu ja üldine kokkulepe, et me seda ei kajasta, samas mul on tunne, et kui me seda ei kajasta, siis hakkame tühistama ka ohvreid, lähedasi, et nende mure nagu polegi päris. Selle mõte ei ole normaliseerida, vaid jagada. Vaimse tervise kriis on kindlasti meie ajastu ülisuur väljakutse."

"Elu on üks õppetund, õppimise koht, ja on küsimus, et mida sa siis õpid selle jooksul, ja mida sulle õppida antakse, ja kas sa neid õppetunde siis ka vastu võtad. Elu on õppimiseks, mitte et see minul endal alati liiga hästi välja tuleks, aga vähemalt peab väljakutseid vastu võtma, ja need väljakutsed ei ole alati ainult töö- või suhtealased, vaid kõige suuremad väljakutsed on ikka iseendaga seoses," muheles Kaio.