Piret Aus: laulupeol võiksid koorid laulda hümni ka viipekeeles viibeldes
23. septembril algab kurtide ja vaegkuuljate nädal, mis päädib ülemaailmse kurtide päeva tähistamisega 29. septembril. Pärimusmuusik, kultuurikorraldaja ja kirjeldustõlk Piret Aus sõnas "Vikerhommikus", et ligipääsetavuse suurendamisel ühiskonnas on lisaks rahale oluline ka suhtumise, mõistmise ja empaatia kasvatamine.
Piret Aus on sündinud kuuljana kurtide vanemate perre. Viimased 10 aastat on Aus tegelenud kirjeldustõlgetega, et kõik mittekuuljad saaksid osa kontsertidest, laulu- ja tantsupidudest jms.
Kirjeldustõlgetega tegelemise juurde jõudis Aus 2013. aastal, mil Sülvi Sarapuu eestvedamisel korraldati Tallinnas festivali "Puude taga on inimene". "Meie meeskonnas oli erivajadustega inimesi, esinejate seas, külastajate seas ja see oli tohutu murrang minu enese sees. Sealt maalt see ilmselt toimus nõnda, et ma hakkasin mõtlema, et kui me kutsume peole kõiki, siis kes need kõik on. Kas pime on oodatud kunstinäitusele, kas kurt on oodatud laulupeole?" rääkis Aus.
"Minu vanemad, kui nad omal ajal käisid minu muusikakooli kontserte kuulamas, siis jah, nad plaksutasid, kuna nad nägid, et teised inimesed plaksutavad ümberringi, aga mitte keegi ei tõlkinud neile kontserdil toimuva sisu. See on täna muutunud meie ühiskonnas, ma loodan, et iga päevaga ka üha paremaks. Me saame avada kultuuri kõigile, luues tingimusi," rääkis Aus.
Ligipääsetavuse loomisel pole Ausi sõnul asi ainult rahas. "Suhtumist, mõistmist, empaatiat – seda saab inimene iseendas kasvatada teadlikult. Väga palju asju annab lahendada nõnda ära, et see ei maksa palju raha. Mu unistus on juba palju aastaid, et suurel laulupeol võiksid kõik koorid laulda Eesti hümni ise eesti viipekeeles viibeldes. Ja tantsupeol võiksid pimedad lapsed koos nägijate lastega paaris tantsida näiteks "Oige ja vasemba" tantsu. See on kindlasti võimalik."
Rahvusvahelise kurtide päeva teema on tänavu "Õigus viipekeelele". "Kui kurt inimene läheb loengule, siis ta tahab ka sisust aru saada. Tal on õigus saada seda loengu sisu oma emakeeles, aga meil ei jätku viipekeele tõlke. Mulle teadaolevalt on paarkümmend viipekeele tõlki Eestis töös, aga vajadus selle järele oleks üle-Eestiliselt vähemalt 150. Meil on üle paari tuhande kurdi Eestis, kel kõigil on õigus saada riigikogu tunde, infot kaupluses, kohtus, sünnitusmajas, autopoes, kus iganes. Seda on mõeldud selle õiguse all, on minu tunnetus praegu," sõnas Aus.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Kaja Kärner