Võib-olla pigem maitseainena tuntud tüümian on ka köha ja nohu vastu hea. "Tüümian on hetkel veel päris haljas ja ta jääb ka talveks haljaks. Kui tuleb köha või nohu peale, siis võite kaapida lume alt ta välja. Kui on soe sügis, siis nad kasvatavad uusi võrseid kuni külmadeni välja," rääkis Luke.

Külmadeni kasvab ka salvei, mida saab üldiselt läbi talve korjata. "Ta on ka külmadeni päris ilus peenras ja päris hea lõhnaga. Nad on praktiliselt talv läbi lume all võetavad. Salvei on väga hea kurgule, kurgu kuristamiseks. Aga viirust hävitavad kõik eeterlikku õli sisaldavad taimed tegelikult," sõnas taimetark.

Rabas matkates võib sattuda sookailu peale, mis on küll mürgine, kuid väikestes kogustes omab raviomadusi. "Võib teda siis sealt koju tuua, aga kuivatada tasuks teda eraldi ruumis, ta on mürgine ja tema lõhn võib pea valutama panna. Kui lõhna ei kannata, siis pange viina sisse ja tehke tinktuur," sõnas Luke ja soovitas viirushaigusesse jäädes suutäie lonksata. Luke sõnul peetakse sookailu üheks parimaks köharohuks. "See annus ongi lusikatäis või väike lonks kolm korda päevas. Selleks, et temast tee teha, tuleb teda hoida kuskil 30 minutit tulises vees, kaane all, et eeterlik õli ära ei lenduks."

Hea köharohi on ka siniste õitega iisop. "Köha ja palaviku korral väga hea ravimtaim, et teha teed. Kui tunned, et palavik hakkab tulema, siis iisop paneb hästi higistama, sa lihtsalt higistad selle haiguse välja," rääkis Luke.

Mereäärsed männikud on täis aga islandi samblikku, mis on Luke sõnul heaks rögaväljutajaks. Tee valmistamiseks tuleb samblikku pool tundi tasasel tulel keeta. "Kuna tal on kibe maitse, siis võib sinna juurde panna kibuvitsamarju," soovitas ta. "Ta on ka looduslik antibiootikum, paneb higistama ja mõjub baktereid ja haigusi hävitavalt."

Kibuvitsamarjad on heaks C-vitamiini allikaks. Marjade kuivatamiseks tuleks neid hoida ööpäeva jagu 50-60 kraadi juures. "Õige kuivatatud kibuvitsamari peab olema erkpunane, need tumedad on juba peale õiget aega korjatud. Korjamise aeg on siis, kui ta on erkoranž, siis on temas C-vitamiini sisaldus hästi suur," toonitas Luke.

Kuigi praeguseks on kibuvitsamarjad juba pigem üleküpsenud, siis karotenoide on neis endiselt, mis aitavad tugevdada limaskesti. "Kurguhaigustele tuleb kasuks, kui sa jood kibuvitsateed. Kui sa tahad, et C-vitamiin säiliks, siis paned ööseks likku kuuma veega ja hommikul jood. Aga teda võib edukalt ka segudesse panna. Meie kasutame teda näiteks kurguteedes, köhateedes, elujõuteedes," rääkis taimetark ja märkis, et näiteks hea tee kurguhaiguse ja külma vastu saab jahvatada ingverit, nelki ja kibuvitsa segades.

Männipungadega saab teha aga auru. "Sa valad nad kuuma veega üle ja hingad seda auru sisse, kui sul on köha või nohu. Inhalatsiooniks saab kasutada ka iisopit ja liivateed, võib ka kõiki koos kasutada," rääkis Luke ja märkis, et männipungad on ka hea salvimaterjal. "Kui teete köha- või külmetussalve, siis üks paremaid asju, mis sinna panna on männipungad. Praegu on korjamise aeg."