Vabakutseline näitleja ja lavastaja Elina Pähklimägi jõudis triatlonini kaks aastat tagasi, mil ta oma abielu lahutas. "Mul tekkis aega, kuna lapsed on pool aega isaga. Et mitte oma mõtetega hulluks minna, oli mul vaja leida see koht, kuhu panna oma õhtud ja hommikud, mil mul tööd ei ole. Trenn oli geniaalne koht, kuhu end matta," rääkis ta "Ringvaates", kuidas ta triatlonini jõudis.

Tänaseks on triatlonist, mis koosneb ujumisest, rattasõidust ja jooksmisest, tema elustiil saanud. "Ratas on minu jaoks siiamaani nii nõudlik. Ma ei saa kõrvalisi mõtteid mõelda, sest ma olen hetkes. Rattarajaline minnes olen väga halb inimene, fuuria kuubis, aga tagasi tulles on pea selge ja mul on hea olla. See on minu koht, kus ennast maha laadida," selgitas ta. "Eelmine aasta oli pärast triatloni võistlust nädal aega pausil, sest keha taastus, kolmandal päeval ronisin juba mööda seina üles, sest ma tahtsin midagi teha."

Intensiivsed treeningud on teda õpetanud oma keha kuulama. "Mul oli tegelikult eelmisel kevadel hästi rumal vigastus – vasaku küünarnuki ülakoormus. See oli ilgelt suur õppetund: kuula oma keha! Kui juba jääb valusaks, siis ei tasu üldkehalises treeningus planku kaasa teha. Ära taha olla tubli tüdruk! See on minu kõige suurem probleem," tunnistas ta.

Pähklimäe jaoks on kõige hirmsam ujumine, mitte rattasõit. "Rattasse ära ei upu, aga ujumine on siiamaani minu hauakivi. Ma olen kõige aeglasem! Kogu aeg olen kõige aeglasem. Minu kõige suurem hirm oli, et triatlonis on ujumisel ajalimiit: mis siis saab, kui ma ära ei uju? Siis ma ei saagi rattale," lausus ta.

Triatlonitreeningutega tuli Pähklimäe ellu ka jõusaal tagasi. "Ma ei olnud 15 aastat jõusaalis käinud. Mulle tundus see kõik nii keeruline," nentis ta ja lisas, et nüüd on tema arvamus jõusaalist muutunud. "See on väga äge! Ma näen seda progressi ja olgem ausad, teatavast vanusest – ja ma olen teatavas vanuses – hakkavad meie lihased nõrgenema. Ma näen, kui palju mu kehahoid parem on, alaselg ei valuta, ma jaksan," rõõmustas ta.

Keskmisel treenib ta nädalas umbes kümme tundi. "Ma tahan kunagi ka täispika traitloni ära teha, aga see nõuab aega, mida mul veel nii palju ei ole. Ja ma tahan ikka korralikult ujuma õppida, et seda nautida," tõstis ta tulevikuplaanidelt katteloori. "Tark ei torma."