Põhja-Eesti pommigrupi juht Raido Taalmann selgitas "Ringvaates", et Eesti demineerimismeeskonna liikmed, kaasaarvatud pommikoerad, sõitsid Pariisi olüpiamängudele prantslaste palvel. "Prantslased küsisid üle maailma abi, et nii suurel üritusel turvalisust tagada. Eesti oli valmis seda ka kohe pakkuma ja saatis oma abi nii politsei kui päästeameti poole pealt sinna."

Ta selgitas, et seal tehtud töö ei erinenud väga palju sellest, mida nad Eestis teevad. "Meie üritused ei anna küll inimeste arvu poolest seda mastaapi välja, aga turvataseme poolest ei jää me ka Eestis alla. Me tegime täpselt sama tööd," tutvustas Taalmann. "Meie ülesanne oli enne üritust üle kontrollida kõik ruumid, tegevuskohad ja sõidukid. Me panustasime sellesse, et üritus saaks hästi turvaliselt toimida."

Esimestel päevadel algasid eestlaste tööpäevad hommikul kella nelja paiku, koerajuhtidel veel varem, sest enne väljasõitu oli vaja ka koeraga tegeleda. "Kui oli suur objekt, võis minna õhtul viie-kuueni, kui oli väiksem objekt, sai varem tehtud. Peale [olümpia] avamist muutus olukord teistsuguseks, siis me pigem tagasime valmisolekut ja kontrollisime VIP-sõidukeid ning nii intensiivne ei olnud," tutvustas Taalmann, kelle sõnul möödus eestlaste jaoks kõik rahulikult.

"Meie ei leidnud midagi, mis on ju väga hea, sest tõenäoliselt ei olnud midagi ja midagi ka ei juhtunud. Meie töö on hästi tehtud, kui me välja ei paista ehk me teeme ära, midagi ei juhtu ja välja ei paista," lausus ta.

Küll aga ei läinud nii hästi pommikoeral Kimbol, keda Prantsusmaa kolleegide teenistuskoer ründas ning väikese õmbluse sai. "Ta tahtis meile näidata, et tema on siin peremees," märkis sõjaväepolitsei K9 grupi ülem Martin Siht.

Siiski tuldi koju tagasi positiivse tundega. "Me saime sellise ürituse turvalisust tagada! See on väga äge! Me saime väga hea kogemuse," rõõmustas Taalmann.