Rüütelkonna hoone Toompeal saab õigepea täielikult renoveeritud. Hoone kroonjuveeliks on ootamatult leitud 330 aastat vana plafoonmaaling, mis samuti taastatuna hoone põrandalt, kus vana maaling parajasti on, lakke tõstetakse.

Kunstiajaloolane Hilkka Hiiop mäletab väga hästi hetke, kui ta oli ise loengus ja sai ehitajatelt SMS-i, et midagi punast paistab. "Tormasin siia ja tõesti juba väike ingli silmake tuli välja," meenutas Hiiop. "Alguses ei saanud aru, millega tegemist on, aga siis tekkis väike kahtlus, et äkki võib olla tõesti barokis levinud aga samas oma hapruse tõttu väga vähe säilinud lõuendplafoon," lisas ta.

"Ma olen mõelnud, kas see on sajandi leid või mitte, sest kipun ise ka liialdama, aga võib-olla see ei olegi liialdus, sest esiteks neid ongi väga vähe säilinud ja teiseks on sellel enneolematu kvaliteet, millele ei ole võrdset kõrvale panna ka nende näol, mis meil Eestis juba olemas on. Nii et selles mõttes võime nimetame sajandi leiuks," tõdes Hiiop.

Laest alla võetud maal oli väga halvas seisus. Väikeste ingli silmakeste kõrval võis Hiiopi sõnul näha halle ja vintsutatud lõuendeid, kus oli hallikasvalge koorik peal.

Maaling koosneb üheksast paanist ja on kokku 60 ruutmeetri suurune. Maalil on kujutatud Veenuse või Aphrodite sõitu Olümposele. Et kogu ilu taastatud saaks, viidi paanid kõigepealt stuudiosse ja nähti seal ligi poolteist aastat vaeva, et kõik detailid, nii palju kui vähegi võimalik, restaureerida. Nüüd on värskendatud maal kodus tagasi ja taas koos.

"Maaling on elanud üle ajalooliselt nii dramaatilisi aegu, et ühelt poolt tahaks öelda, et see on ime, et seda nii palju säilinud on, aga teistpidi kahjustatud kohti jagus," tõdes Hiiop ja lisas, et nii tellijate kui tegijate ühine otsus oli, et plafoonmaalingut päris uueks teha ei tahetud ja sooviti teosele jätta ajalooline hõng.

Rahvusvahelised spetsialistid laemaalingule konkreetse autori nime veel külge pole pannud. Seni on maali kõige rohkem seostatud rootsi õukonnakunstniku David Klöcker Ehrenstahliga. Rootsi on ka kõige lähem paik, kus lõuendplafoone palju leidub. Hiiopi sõnul on see teooria aga vähetõenäoline.