Projekt, mis päädis Eesti esimese katseklaasivarsa sünniga, sai alguse kolme aasta eest. "On võetud munarakud doonormära seest, viidud need laborisse, seal on need viljastatud, kasvatatud ja siis surrogaatmärale sisse pandud ehk siiratud," selgitas embrüoloog Elina Tsopp.

Esimesed kaks aastat olid Tsopi sõnul täis ebaõnnestumisi. "Neli või viis kuud järjest ei tulnud meil laborist ühtegi embrüot. Me jõudsime jälile, et soojaplaadid, mis meil laboris on, mis mikroskoopidel on ja embrüot soojas hoiavad, need küpsetasid embrüod ära. Pidi olema 37 kraadi, aga oli seal 42-43 kraadi. See oli kõige valusam, aga samas ka kõige õpetlikum."

Kolmenädalase Endexi ema on edukas sporthobune Elektra, kes ise ei sünnitanud just seetõttu, et temal on võistlushobusekarjäär alles pooleli. "Varssa ju mära kannab 11 kuud pluss kogu see võõrutus. See annaks väga suure hoobi sportlaskarjäärile," selgitas Tsopp.

Endexi surrogaatema on Luunja talli hobune Miss Dior. "Ta on hästi rahulik, ei lähe närvi mitte millegi peale. Kui mära on hästi närviline ja kardab kõike, siis see iseloomuomadus läheb ka tegelikult varsale edasi. Selles mõttes on ta superema," sõnas Tsopp. Sündides oli Endex Tsopi sõnul aga väga halvas tujus. "Tal olid kõrvad lidus, emale virutas jalaga peaaegu esimesel võimalusel ja kuskil pool tundi oli ta ikka väga tige kuni lõpuks Miss Diori tissi üles leidis ja piima sai. Ta oli kohe algusest peale väga elujõudu ja -vaimu täis," rääkis embrüoloog.

Varsa isa on aga Belgia võistlushobune, ka tänavu suvel olümpial võistelnud tipptäkk. "Lootused on muidugi suured, geneetiliselt on ta väga suure potentsiaaliga hobune tulevikus spordis. Aga hobustega sa kunagi ei tea," sõnas Tsopp.

Euroopas on seni katseklaasi embrüote tegemise teenuseid pakkunud viis laborit. Eesti Maaülikooli teadlased koostöös Luunja ja Perila tallidega pakuvad teenust nüüdsest kuuenda biotehnoloogia keskusena. Munarakke saadetakse Eesti laborisse üle maailma, kus need viljastatakse ja kus Eesti märad varsad ilmale toovad.

Eesti Maaülikooli teadlastel õnnestus suvel ka hobuse kloonembrüo loomine. "Kloonimiseks me kasutame tüvirakke, mis me viime tühjaks tehtud munaraku sisse. Munarakust on DNA välja võetud ja siis erinevate lahuste ja protokollidega paneme selle embrüo kasvama," selgitas embrüoloog.

Järgmisel aastal loodetakse juba seitset uut katseklaasivarssa. Tsopi sõnul on eesmärgiks kiirendada ja parendada hobuste aretust ja anda hobusekasvatajatele võimalus kasutada tippgeneetikat, et jõuda maailmaturul ja võistlustel kaugele. Kloonimise osas on eesmärgiks ka ohustatud tõugude säilitamine. "Meil Eestiski on kolm hobusetõugu, mis on ohustatud ja kloonimine oleks kindlasti üks võimalus, kuidas tõugu saaks päästa."