100 aasta eest tolleaegse Vändra põllumajandusliku ühisgümnaasiumi juurde rajatud aias olid alguses vaid köögiviljapeenrad ja marjapõõsad. Sealt oli aial ruumi aga ainult kasvada. "30ndatel ehitati meil näiteks kasvuhoone. 40ndatel ja 50ndatel oli õppekavas tootmisõpetus, kus poistel oli traktoriõpetus ja tüdrukutel taimekasvatus," rääkis Vändra gümnaasiumi õppejuht Kaili Salumäe ja märkis, et hakati kasvatama ka koduloomi, kanu ja sigu.

70ndatel ja 80ndatel oli suur osa köögiviljakasvatusel, mis läks õpilastele koolitoiduks. "Õpilased pidid tegema kevadest sügiseni 60 tundi tööpraktikat kooliaias," rääkis õppejuht. Lisaks klassidevahelistele köögiviljakasvatamise võistlustele käidi 1986. aastal Moskvas ka rahvamajandusnäitusel, kus pälviti pronksmedal.

2020. aastast enam suvist õppetööpraktikat ei toimu, kuid kevadel ja sügisel teevad õpilased aias tööd. Suvel hoolitseb aia eest aga aia perenaine Lii Rõõmusaar, kes on tänaseks aia eest hoolt kandnud 16 aastat. "Ma käisin samuti siin koolis ja siis oli kooliaednik Irene Päiel, sealt see pisik tuligi," sõnas ta.

Kui rääkida mõningatest numbritest, siis näiteks 2004. aasta sügisel saadi aiast saagiks 4 tonni kartulit, 1,5 tonni porgandit, 2 tonni punapeeti ja 1 tonn peakapsast.

Iga aasta rajatakse aeda ka temaatiline musterpeenar. Tänavu on 100. sünnipäeva tähistamiseks "100" tähistatud rooma numbriga, mida ümbritsevad rahvalikud mustrid.