"Arvo Pärdi sünnipäevahommikul tulid Arvo Pärt ja tema abikaasa Nora Pärt keskusesse, saime maestrot õnnitleda ja kallistada, laulsime sünnipäevalaulu ja saime seda lausa kaks korda teha, sest Arvo Pärdi pojal Immanuelil on ka samal päeval sünnipäev. Siis sõime kõik koos pannkooke maasikamoosi ja jäätisega, sest pannkoogid väga maitsevad Arvo Pärdile, " ütles Arvo Pärdi keskuse toimetaja-arhiivispetsialist Karin Rõngelep.

Rõngelepa sõnul on nende tööpõld keskuses jätkuvalt väga lai. "Laias laastus võib selle jagada kaheks. Kõigepealt arhiivitöö, mis algas juba 2010. aastal, kui loodi Arvo Pärdi isikuarhiiv ja meie põhiülesanne ongi olnud Pärdi materjalide korrastamine, süstematiseerimine ja digiteerimine, et kõik need materjalid jääksid alles tulevastele põlvkondadele. Me pole selle tööga isegi mitte poole peal veel."

Kui kuus aastat tagasi avati Laulasmaal keskuse uus maja, tuli Rõngelepa sõnul väljuda arhiiviruumidest. "Korraldame kontserte, võtame vastu ekskursioonigruppe ja uurijaid, kes tulevad Pärdi muusikaga tutvuma, teeme hariduslikke programme, mida meil on päris mitmele vanuseastmele. Toimuvad filmiõhud, seminarid, loengud, korraldame ühiskuulamisi, kus kuulatakse üht Arvo Pärdi teost."

"20 000 inimest külastas meie keskust eelmisel aastal. Kõige kaugemad punktid olid Austraalia, Jaapan, Argentiina, tuldi isegi Iisraelist ja Iraanist. See näitab, kui laia auditooriumini on maailmas Pärdi muusika jõudnud," lisas Rõngelep.

Igal aastal tehakse uuringuid ning Pärt on siiani maailmas enim mängitud elav helilooja. "Veebisait backtrack.com on andmebaas, mis kogub andmeid maailmas toimuvate kontsertide kohta ja Arvo Pärt on kogu aeg olnud seal esimesel positsioonil, paar aastat oli teisel positsioonil pärast ameerika filmiheliloojat John Williamsit."

Kui Pärt kuulis, et ta enam ei olnud esimesel kohal, ütles ta Rõngelepa sõnul selle peale ise väga muhedalt "Jumal tänatud!"

"Pole liialdus öelda, et kontserdid Arvo Pärdi muusikaga toimuvad maailma eri paigus iga päev. "Mõnel päeval isegi mitu," lisas Rõngelep.

Pärdi muusikat ka salvestatakse, soovitakse filmimuusikana kasutada, koreograafid armastavad seda tantsulavastustes kasutada. "Selliseid päringuid saame väga tihti."

"Fännikirjad on minu jaoks väga südamelähedane ja armas valdkond, sest need kirjad, mis tulevad meile väga sageli, mitu korda nädalas, vahel mitu tükki päevas kõikjalt maailmast, on tänukirjad heliloojale. Mul on ka vahel olnud võimalus neile vastata helilooja poolt tänuga, ja see on mind pannud mõtlema muusika mõju üle inimestele, kuivõrd võimas jõud on muusika," ütles Rõngelep.

Näiteks on inimesed Rõngelepa sõnul Arvo Pärdile kirjutanud, et tema muusika puudutas midagi väga sügavat inimese sees või et tema muusika näitas inimesele väga selgelt tema oma nägu või et tema muusika aitas inimesel üle saada elu kõige raskemast ajast," tõi Rõngelep välja, kui liigutavaid ja armsaid tänukirju Arvo Pärdile saadetakse. "Ja need kirjad on heliloojale väga olulised."

Viimastel aastatel Arvo Pärt enam muusikat ei kirjuta. "Ta on loomingulisest elust tagasi tõmbunud. Viimase teose esiettekanne oli 2021. aastal," ütles Rõngelep.