Location Uniti tegevjuht: väike Eesti pakub vähese liikumisega suurt variatsiooni
Selleks, et erinevates avalikes võttepaikades edukalt filmida teeb eeltöö ära ettevõte Location Unit, mille tegevjuht Hannes Paldrok sõnas R2-le antud intervjuus, et teistes riikides peab ilusast metsast pankrannikuni jõudmiseks palju kauem sõitma.
Üldjoontes teeb Location Unit reklaami- ja filmifirmade elu lihtsamaks ning otsivad välja ja räägivad välja võttepaigad, mida võtete jaoks vaja on, ja teevad kindlaks, et seal saaks rahus tegutseda. "Otsime koha, räägime läbi, teeme lepingud ja ehitame sinna ümber ka infrastruktuuri, mida on vaja näitlejate ja meeskonna seal hoidmiseks ja mugavaks töötegemiseks," selgitas Paldrok.
Ära tuleb rääkida nii linnavalitsejaid kui ühistute esimehi. Kõige keerulisem on uhkete ja suurte eramajade omanikega, kes on ilmselt väga rikkad. "Neid on on tavaliselt kõige keerulisem ära rääkida, sest neil juba raha on," lisas Paldrok. Kuigi üldiselt on läbirääkimistel seebiks raha, siis vahel piisab ka lokatsiooni omaniku huvist filmivaldkonna vastu.
"Kõigepealt on filmitegijate poolt soov või unelm, kuidas nad midagi teha tahaks, ja siis hakatakse läbi rääkima transpordiameti, linnavalitsuse, linnaosavalitsusega, et milline oleks optimaalne viis seda teha," kirjeldas Paldrok näiteks Laagna tee võteteks sulgemise protsessi. "Üldiselt need soovid ei realiseeru, aga realiseeruvad rahuldaval määral," lisas ta. Teede ja tänavate sulgemise maks on seadusega määratud ja sellest tuleb ka linnal juhinduda.
Mõte luua Location Unit tekkis eelkõige Eesti produktsioonifirmade vajadustest. "Teenindame pigem Eesti produktsioonifirmasid, kes pakuvad tootmisteenust välismaistele. Enne meid jooksid produtsendid ise telkidega ringi ja kunstnikud otsisid võttekohti. See kõik oli rohkem põlve otsas tehtud. Saime aru, et oleks vaja see asi järgmisele tasemele viia, et lääne produktsioonid ennast siin rohkem kodus tunneksid," ütles Paldrok.
Heas võttepaigas peab olema ruumi, sügavust ja huvitavaid tekstuure. Eestist otsitakse peamiselt loodust. "Kuna Eesti on nii väike, siis väikese liikumisega saab suurt variatsiooni. Mujal maailmas peab ilusast metsast pankrannikuni jõudmiseks palju rohkem sõitma," tõdes Paldrok.
Suurematest produktsioonihiiglastest on Paldrok teinud koostööd näiteks Warner Brosiga. "Suurtes produktsioonides on sadu inimesi, kellest igaüks vastutab ühe asja eest. Seal on päris konkreetset ette antud, et peab olema 20 jääkasti, mis peavad kogu aeg karastusjookidega täidetud olema. Igal võtteplatsi inimesel peavad olema taskus käte- ja jalasoojendajad, et neid näitlejatele anda. Sääsepeletajate ja sääsemütsidega samamoodi, et sääsk ei hammustaks näitlejat põsest ajal, mil ta grimmist WC-sse läheb," rääkis Paldrok.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "R2 Hommik!", intervjueerisid Margus Kamlat ja Bert Järvet