"Mul oli nii hea, kui ma suutsin ja mul oli kohutavalt halb olla, ma ei näinud mitte midagi, mis saaks paremaks minna, mitte midagi, mis minu võimuses oli muuta või teha. Oleks saanud paremaks minna see, kuidas teised suhtuvad. Seda ei saanud mina teha ja mul ei olnud tunnet, et mul kuhugi minna on," rääkis Meres enda tollal peas keerelnud mõtetest.

"Ma ei saa süüdistada enda vanemaid selle eest, et neil olid kasvatuspõhimõtted, mis tollel ajal tundusid mõistlikud. Nad olid kokku leppinud, et last ei tohi kiita, et läheb veel uhkeks," rääkis Meres. Depressiooni diagnoosi sai ta esimest korda 19-aastaselt. Alles eelmisel suvel diagnoositi ka ATH.

"Ma olin väga tunnustusenäljas, armastusenäljas. Kui keegi oleks öelnud, et ma näen, et sul on praegu päris raske, sa oled nii nunnu. Sellest oleks päriselt abi olnud," sõnas Meres.

"Võib-olla see on minu eripära, aga mulle väga meeldib otsene tekst. Kui ma ütlen, et mul on nii valus, siis palun ütle mulle, et sa oled oivaline, sa oled hästi teinud. Sa ei pea rohkem pingutama, juba on hästi, mitte andma mulle nõu, et ära söö suhkrut, tee rohkem trenni, ära söö jahu, võib-olla sa peaks varem tõusma. See oli kõige masendavam, et ma tõepoolest tegingi seda kõike."

Meresel võttis pärast suitsiidikatset paranemine aega aastaid. "Kui ma sain antidepressandid peale, siis ma sain aru, et elu ei pea valus olema, saab teistmoodi ka. Mina ei pea elama nii nagu sina tahad, mina ei pea tegema sind õnnelikuks. Minu ülesanne on teha mind õnnelikuks. Kui mina ei hoolitse enda eest, siis mitte keegi ei hoolitse minu eest."

Praegu tunneb Meres, et tal läheb elus hästi. "See ei ole selline veendumus, et nüüd lähebki kõik paremaks, aga praegu on hästi," ütles kirjanik.

*

Info ja abi Peaasi.ee

Kui tegemist on pakilise murega, siis helista:

Lasteabi: 116111 (24h)
Ohvriabi: 116006 (24h)

Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)

Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (eesti, vene, inglise keel): 116 123 (nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev ajavahemikul 10-24 ning hingehoidjad kell 16-24)

___

Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h)
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h)
Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h)

___

Kiirabi: 112 (24h)