Tallinna loomaaia kommunikatsioonijuhi Anita Tamme sõnul läheks isegi rohkem kõrvitsaid kui piirmääraks seatud 10 tonni vaja, kuid rohkema ladustamiseks ei jätku lihtsalt ruumi. "Piirang sai selle järgi pandud, et üks aasta tuli nii palju kõrvitsaid, et kahjuks mõned riknesid," selgitas ta.

Kõrvitsaid söövad väga paljud loomaaialoomad, nende seas ka kilpkonnad ja putukad. "Suurem kogus läheb ikkagi suurtele loomadele: elevandile, ninasarvikule. Üks elevant sööb aastas ära 600 kilogrammi kõrvitsat," rääkis Tamm.

Suurem osa kõrvitsatest kogutakse kokku koolidest, lasteaedadest ja eri kogukondadest. Kuid ka eraisikud saavad soovi korral oma kõrvitsaga panustada, viies selle loomaaia põhjaväravasse. Suuremad kõrvitsalaadungid transpordib loomaaed aga ise annetajate juurest kohale.

Kõrvits on sügisel loomadele heaks toidulaua rikastajaks. Seda pakutakse ka loomadele, kellele kõrvits nii väga ei maitsegi, näiteks kaslastele. "See on neile visuaalselt huvitav, seda saab nuusutada, maitsta, ja kuulsin ka, et lumeleopardid kasutavad kõrvitsaid pallidena," rääkis Tamm ja märkis, et ka hüäänid ja karud söövad kõrvitsat hea meelega.

Ka jääkaru Raspi on suur köögiviljasõber. "Raspi eelistab millegipärast just puu- ja juurvilju. Kui sa talle annad ette puu- ja juurviljad ning liha korraga, siis tema naaber Friida sööb kõigepealt liha ära, nagu tundubki loogiline. Aga Raspi armastab hästi kurki, siis ta sööbki kõigepealt kõik kurgid ära, õunad ja porgandid ning alles siis läheb liha kallale," rääkis Tamm.

Lisaks kõrvitsatele ootab loomaaed meeleldi ka õunu, porgandeid ja peete. Heategevusliku kampaania korras kogutakse kõik aiasaadused septembris ja oktoobris loomaaia põhjavärava kogumiskasti (Paldiski mnt 145). Traditsiooniline kõrvitsapidu Tallinna loomaaias toimub 29. oktoobril. Kõrvitsapeo loomingu näituseks oodatakse lastelt toredaid joonistusi ja luuletusi loomadest ning aedviljadest.